Riik kavatseb alkoholiaktsiisi tõsta

Ennetusnõukogu kinnitas alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad aastateks 2026–2035, mille kohaselt kavandatakse alkoholiaktsiisi tõstmist ning jaepoodides alkoholi müügiaja lühendamist. Tegemist on kümneks aastaks seatud strateegilise raamiga, mille eesmärk on vähendada alkoholist tulenevat tervise-, sotsiaal- ja turvakahju.

Dokument keskendub sellele, et alkohol mõjutab lisaks inimese tervisele ka peresid, kogukondi, turvatunnet ja riigi toimimist laiemalt. Arengusuundade eesmärk on vähendada ühiskonnas alkoholitarvitamist ja sellest tulenevat kahju, toetada varasemat märkamist ja abi ning kujundada keskkonda, mis toetab tervislikumaid valikuid.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on oluline, et riigil oleks alkoholikahjude vähendamiseks selge ühine suund. “Alkoholiga seotud kahjud ei puuduta ainult tervishoidu. Need puudutavad ka peresid, tööelu, turvalisust ja inimeste igapäevast toimetulekut. Kinnitatud arengusuunad annavad riigile ühise raami, mille alusel järgmiste aastate otsuseid teha. See ei tähenda, et kõik dokumendis kirjeldatud sammud rakenduvad korraga, vaid et meil on olemas selge suund, kuidas alkoholist tulenevat kahju järk-järgult vähendada,” ütles Joller.

Siseminister Igor Taro tõi välja alkoholipoliitika otsese mõju siseturvalisusele. “Iga päev reageerivad politseinikud, päästjad ja kiirabi töötajad olukordadele, mille juurpõhjuseks on alkoholi liigtarvitamine. See toob kaasa vägivalda, tervisekahjustustega lõppevaid õnnetusi ja avaliku korra rikkumisi, mis kahandavad inimeste turvatunnet. Alkohol on täna kiiremini kättesaadav kui päästeteenus ja see olukord on proportsioonist väljas,” ütles Taro.

Viis peamist valdkonda

Arengusuunad on jätkuks varasemale alkoholipoliitika rohelisele raamatule. Dokument koondab peamised sihid viies valdkonnas: alkoholi taskukohasus, füüsiline kättesaadavus ja müügikeskkond, varajane märkamine ja ravi, turvalisus ning teadlikkus alkoholiga seotud terviseriskidest.

Dokumendi koostamisse olid kaasatud mitmed ministeeriumid, riigiasutused, teadlased, eksperdid, omavalitsused ja vabaühendused. Arvestatud on ka rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitustega. Arengusuundade elluviimiseks koostatakse valdkondadeüleses juhtrühmas eraldi tegevuskava, kus lepitakse kokku vastutajad, mõõdikud ja täpsem ajakava.

Kahjud on suured

Arengusuundade aluseks olevate andmete järgi ulatus alkoholi tarvitamisega seotud kogukulu 2023. aastal 510 miljoni euroni ehk 1,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist. 2025. aastal registreeriti Eestis 643 otseselt alkoholist põhjustatud haiguste surmajuhtumit ning lisaks 66 vigastussurma, kus hukkunud olid tarvitanud alkoholi.

Ennetusnõukogu on valdkonnaülene valitsuskomisjon, mis tegeleb ennetuse, kriminaal-, narko- ja lastekaitsepoliitika küsimustega.