Eesti esimene kosmosetegevuse seadus läks kooskõlastamisele

Triin Tammert

13.08.2026Loetud 11 korda

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisele Eesti esimese kosmosetegevuse seaduse eelnõu, millega luuakse Eestis terviklik õigusraamistik kosmosetegevuse korraldamiseks.

Eelnõu käsitleb kosmosetegevusena eelkõige satelliitide ja teiste kosmoseobjektide lennutamist ning käitamist kosmoses. Seadus paneb paika reeglid lubade, registreerimise, järelevalve ja vastutuse kohta ning toetab Eesti kosmosesektori liikumist teadusprojektidelt kommertstegevuse suunas. Eestis on praegu teadaolevalt arendamisel neli satelliidimissiooni ning esimene Eesti kommertssatelliit plaanitakse orbiidile lennutada 2028. aastal, vahendab BNS.

„Eesti ettevõtted arendavad juba täna tehnoloogiaid, mis jõuavad kosmosesse, ning riik peab olema valmis sektori järgmiseks arenguhüppeks. Selged reeglid annavad ettevõtetele ja investoritele kindluse arendada kosmoseprojekte Eestis ja koos partneritega. Meie eesmärk on, et Eestist saaks usaldusväärne keskkond kõrge lisandväärtusega kosmoseettevõtlusele, kus samal ajal on riskid ja vastutus selgelt paigas,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

2010. aastal allkirjastatud ÜRO avakosmoselepingu järgi peab Eesti tagama, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluv kosmosetegevus toimuks riigi loal ja pideva järelevalve all. Samuti võib Eestil teatud juhtudel tekkida rahvusvaheline vastutus Eesti vastutusel lennutatud kosmoseobjekti põhjustatud kahju eest. Uus seadus annab riigile võimaluse hinnata neid riske enne missiooni algust ning nõuda käitajalt piisavat vastutuse katmist.

Eelnõuga kehtestatakse kosmosetegevuseks tegevusloa nõue. Samuti reguleeritakse kosmoseobjektide registreerimist, kosmosetegevuse ja objekti omandi üleandmist, riiklikku järelevalvet ning riigi tagasinõudeõigust. Kosmosetegevuse pädevaks asutuseks saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes hakkab menetlema tegevuslubasid, registreerima kosmoseobjekte ja tegema järelevalvet.

Ettevõtetele ja teadusasutustele annab seadus selgema ja etteaimatavama aluse kosmosemissioonide kavandamiseks. Kosmoseprojektid on pikaajalised ja kapitalimahukad ning selge tegevuslubade, registreerimise, kindlustuse ja vastutuse süsteem aitab ettevõtetel teha koostööd investorite, kindlustajate, starditeenuse pakkujate ja rahvusvaheliste partneritega. Eesti sai Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmeks 2015. aastal ning tänaseks on ESA tegevustes osalenud üle 60 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse.