Eesti inimesed võivad saada finantspettuste eest senisest parema kaitse

Foto on illustreeriv. Foto: Envato

Riigikogu õiguskomisjon saatis täiskokku teisele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on parandada finantspettuste ennetamist, avastamist ja tõkestamist. Muudatuste kohaselt saavad pangad võimaluse tuvastada pettusi enne maksetehingu toimumist ning pettusekahtluse korral makse edasi lükata või sellest keelduda, edastas BNS.

Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul on muudatused vajalikud, sest viimastel aastatel on finantspettuste arv kasvanud ja pettused muutunud keerulisemaks. Mullu kaotasid Eesti inimesed petturitele ligi 29 miljonit eurot. Raha väljapetmiseks kasutatakse muu hulgas identiteedivargust ja sotsiaalset manipuleerimist.

Enamik pettusi saab alguse telekommunikatsioonikanalite kaudu ja lõpeb pangamaksega, mistõttu on nende ennetamiseks vaja riigi ja erasektori koostööd. Praegu puudub pankadel õiguslik alus pettusekahtlusega maksete peatamiseks. Petuskeemide ja küberturvalisuse kohta saab rohkem teavet riigi infosüsteemi ameti veebilehelt.

Eelnõuga saavad pangad ja makseasutused õiguse vahetada pettusekahtlustega seotud teavet teiste krediidi-, makse- ja e-raha asutuste, politsei- ja piirivalveameti ning RIA küberintsidentide käsitlemise osakonna CERT-EE-ga. Muudatuste eesmärk on võimaldada kiiremat sekkumist, tõhustada asutuste koostööd ning vähendada pettustega tekitatavat kahju.

Lisaks otsutas õiguskomisjon tänasel istungil algatada ka muudatusettepanekud, mille eesmärk on tagada krediidi andmisega seotud pettuste avastamiseks ja väljaselgitamiseks vajalik vastastikune andmevahetus krediidiandjate ning krediidiasutuste vahel. Istungil osalesid rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja sama osakonna nõunik Jarmo Lilium ning Eesti Pangaliidu, Eesti Krediidiandjate Liidu ja finantsinspektsiooni esindajad.

Komisjoni ettepanek on võtta valitsuse algatatud võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 14. oktoobril ja teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi eelnõu lõpphääletus 21. oktoobril.