Inimeste sideandmete laialdase säilitamise kohustus kaob peagi

Neljapäeval valitsusse jõudvate seadusemuudatustega kaob sideettevõtel peagi kohutus säilitada riigi nõudel laialdaselt inimeste sideandmeid, kuigi teatud sideinfo säilitamise kohustus jääb siiski alles. 

Eelnõuga muudetakse sideandmete säilitamise ja kasutamise korda, et kaitsta paremini inimeste eraelu ning viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu õiguse ja Riigikohtu praktikaga. Kaotatakse senine kord, mille järgi peavad sideettevõtjad riigi nõudel laialdaselt säilitama inimeste sideandmeid. Edaspidi säilitatakse üldjuhul vaid kasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas IP-aadresse, vahendab BNS.

Muudatused puudutavad side tehnilisi andmeid, näiteks seda, kes ja millal sideteenust kasutas või millises piirkonnas telefon sidevõrguga ühenduses oli.

Süüteomenetlustes tohib edaspidi tõendina kasutada üksnes ärilisel eesmärgil kogutud sideandmeid ning konkreetse kuriteo uurimiseks vajalikke andmeid. Väärteomenetlustes piiratakse sideandmete kasutamine üksnes raskete või organiseeritud väärtegudega.

Erandina saab valitsus õiguse riigi julgeolekut ähvardava tõsise ohu korral kehtestada kuni aastaks liiklus- ja asukohaandmete üldisema säilitamise kohustuse. Otsus peab põhinema julgeolekuasutuste ohuhinnangul ning enne seda kuulatakse ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukoht. Kui oht kaob, tuleb andmete säilitamise kohustus lõpetada. Muudatused tugevdavad ka kohtulikku kontrolli sideandmete kasutamise üle.

Samal ajal toovad uued säilitamisviisid sideettevõtjatele kaasa infosüsteemide arendamise ja muid lisakulusid ja kohustusi. Halduskoormuse üldiseks vähendamiseks valmistab justiits- ja digiministeerium ette menetlusseadustike muudatusi, et vähendada kohtubürokraatiat ja lihtsustada e-toimiku kasutamist.