Jõustus esimene Eesti selge keele standard

Foto on illustreeriv. Foto: Envato

Neljapäeval jõustus esimene Eesti selge keele standard EVS-ISO 24495-1:2026 „Selge keel. Osa 1. Juhtpõhimõtted ja juhised“. Tegu on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) selge keele standardite sarja esimese osa identse tõlkega eesti keelde, edastas BNS.

Uue standardi eesmärk on aidata avalikul, era- ja vabasektoril koostada selgemaid ja lugejakesksemaid tekste, mis muudavad teabe leidmise ja mõistmise lihtsamaks ning võivad vähendada organisatsioonide kulusid. Standardis on sõnastatud neli juhtpõhimõtet ja 19 juhist, mis aitavad koostada tekste nii, et lugejal oleks vajalikku infot lihtne leida, mõista ja kasutada.

Eesti Keeletoimetajate Liidu asutajaliikme ja standardi koostanud tehnilise komitee juhi Kristel Ressi sõnul on selge keel demokraatia eeltingimus, sest inimesed peavad mõistma, mida riik neilt ootab ja milliseid õigusi neil on. Tema sõnul võiks standard olla tulevikus avaliku sektori töötajatele tasuta kättesaadav.

Standardit saab kasutada muu hulgas e-kirjade, veebitekstide, juhendite, õigusaktide eelnõude ja lepingute koostamisel ning see hõlmab lisaks keelekasutusele ka infodisaini ja kasutajauuringuid. Selgem avalik suhtlus võib vähendada ka organisatsioonide töökoormust, kuna lugejatel tekib vähem vajadust teksti sisu üle täpsustusi küsida.

Standardi kasutamine on vabatahtlik ning seda müüb Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Standard maksab 16,12 eurot, kuid seda saab 2,50 euro eest sirvida ning Tallinnas ja Tartus tasuta lugeda. Standard jõustus 1. oktoobril väljaandes EVS Teataja.

Eestis on kavas üle võtta veel neli ISO selge keele standardite sarja osa, sealhulgas õigus- ja teaduskeele standardid. Rahvusvahelise standardi esimese osa koostamises osales 50 eksperti 16 riigist ning ISO selge keele töörühma kuulub praeguseks umbes 150 eksperti 25 riigist.