Juulis kaotasid Eesti inimesed kelmidele üle kahe miljoni euro

Foto. Envato

Juulis registreeriti Eestis 304 kelmuskuritegu, millega tekitatud kahju ulatus enam kui 2,09 miljoni euroni. Võrreldes juuniga kasvas registreeritud juhtumite arv ligi kuus protsenti, kuid kelmustega tekitatud rahaline kahju suurenes koguni peaaegu 23 protsenti, teatas BNS.

Suurima osa kahjust põhjustasid endiselt mitmeastmelised kõnekelmused. Juulis registreeriti 132 sellist juhtumit ning nende kogukahju ulatus 1,37 miljoni euroni. Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juhi Viktor Tkatšenko sõnul muudab need skeemid eriti ohtlikuks nende suur hulk erinevaid variatsioone. Petturid mõtlevad pidevalt välja uusi viise, kuidas ohvrites usaldust tekitada ja neid tegutsema sundida.

Sageli algab kelmus näiliselt süütu telefonikõnega, kus helistaja esitleb end mõne ettevõtte või asutuse töötajana. Seejärel võtab ühendust teine pettur, kes väidab end olevat näiteks pangatöötaja või politseinik ning teatab, et inimese raha või konto on ohus. Ohvrile tekitatakse tunne, et tegutseda tuleb kohe.

Hiljuti langes sellise skeemi ohvriks 66-aastane Kiviõli elanik. Kelmid esinesid esmalt tähitud kirja saatjana ning seejärel panga turvaosakonna ja politsei töötajatena. Naine veendi võtma erinevatest pankadest ja krediidiasutustest laenu ning kandma saadud raha petturitele. Lisaks saadeti sularaha Omniva pakiautomaadi kaudu. Kokku ulatus kahju 10 100 euroni.

Tkatšenko rõhutab, et päris pank ega politsei ei palu telefoni teel PIN-koode avaldada, raha „turvakontole“ kanda, pangakaarti kullerile anda ega laenu võtta. Kahtlase kõne korral tuleks see katkestada ja asutusega ise ametliku numbri kaudu ühendust võtta.

Jaanuarist juulini on Eestis registreeritud 2092 kelmuskuritegu ning nende kogukahju ületab 14,5 miljonit eurot.