Sotsiaalkomisjon saatis nakkushaiguste seaduse eelnõu teisele lugemisele

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu sätestab koolides vaktsineerimisega seotud bürokraatia vähendamist, täpsustab nakkushaigustega seotud mõisteid ja nõudeid ning paneb paika kaasaegsed haiguspuhangute ning kriiside puhul käitumise põhimõtted.

Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo selgitas, et eelnõuga viiakse nakkushaiguste ennetamine ja tõrje Eestis kaasaegsele tasemele. „Seni kehtinud, üle 20 aasta vana seaduse kitsaskohad tulid eriti eredalt esile Covidi pandeemia ajal. Uus seaduse terviktekst kaasajastab nakkushaigustega seotud termineid, defineerib eriti ohtliku nakkushaiguse ja kehtestab käitumise ja vastutuse nõuded nakkushaigustega seotud kriiside puhuks,“ selgitas ta.

Riigikogu liikmed ja fraktsioonid esitasid eelnõule 28 muudatusettepanekut –  üks Irja Lutsarilt, kaheksa Priit Sibulalt ning 19 muudatusettepanekut esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Arutelul osalesid nende esitajad ja huvigruppide esindajad, kelleks olid Riigikogu liikmed Priit Sibul, Irja Lutsar ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolamets, samuti Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, Eesti Arstide Liidu, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi, Eesti Proviisorapteekide Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, MTÜ Mõttekoda „Terve Laps – Terve Ühiskond“, Vaktsiinikahjustustega Laste Vanemate Ühingu ja MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks esindajad.

Vaktsineerimine jääb ka edaspidi vabatahtlikuks

Komisjoni liikmed olid seisukohal, et igasugune võitlus nakkushaiguste vastu peab vastama põhiseadusele ega tohi rikkuda inimeste põhiõigusi. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid tutvustanud Riigikogu liige Anti Poolamets märkis, et igasugune meditsiiniline sekkumine peab jääma vabatahtlikuks ka kriisi olukorras, küll aga võivad immuniseerimine ning ennetav ravi põhjalikult kontrollitud preparaatidega olla riiklikul tasandil soovitatud.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja parandatakse vaktsineerimise kättesaadavust koolides sellega, et vaktsineerimisega nõustuvad vanemad ei pea edaspidi esitama kooliõele eraldi kirjalikku vaktsineerimisega nõusolekut. Vaktsineerimine jääb ka edaspidi vabatahtlikuks.