Mees seadis ohtu politseiniku elu ja sai pika vanglakaristuse

Viru maakohus mõistis 42-aastase Kevin Smiti süüdi vargustes ja politseiniku elu ohtu seadmises ning karistas teda seitsmeaastase reaalse vanglakaristusega. Kohus mõistis temalt välja ka menetluskulud, sundraha ja tsiviilhagid.

Prokuratuur süüdistas varem korduvalt karistatud Smitti järjepidevas varastamises ning politseiniku elu ohtu seadmises. Viimase pani mees toime hetkel, mil püüdis vältida sundtoomise korras kinnipidamist ja põhjustas liiklusõnnetuse.

Menetlust juhtinud prokuröri Marge Voogma sõnul kujunes kuritegude toimepanemine mehe jaoks aastate jooksul harjumuspäraseks eluviisiks. “Smitt varastas peamiselt kergesti realiseeritavat kaupa, sealhulgas elektroonikat, tööriistu ja brändirõivaid ent ka sõidukite velgi koos rehvidega. Kuritegudega tekitatud kahju ulatus enam kui 18 000 euroni. Kogutud tõendid näitasid, et vargused ei olnud juhuslikud ega üksikud eksimused, vaid mehe teadlik viis sissetuleku teenimiseks,” ütles Voogma.

Varasem karistus ja ennetähtaegne vabastamine

Mees on varguste eest varem korduvalt karistatud. 2018. aastal mõistis kohus talle ligi nelja ja poole aasta pikkuse vangistuse, kuid 2020. aasta lõpus vabastati ta ennetähtaegselt tingimusel, et katseajal uusi kuritegusid toime ei panda. “Paraku jätkas mees juba mõni kuu pärast vabanemist varastamist ning 2022. aasta sügisel mõisteti talle uus vangistus,” täiendas Voogma.

Kuna mees ei ilmunud karistuse kandmiseks õigeaegselt vanglasse, anti politseile korraldus tuua ta sunniviisiliselt vanglasse.

Põgenemiskatse lõppes avariiga

Politsei läks tagaotsitava elukohta, kuhu mees samal ajal ka ise saabus. Hoolimata sellest, et politseinikud end tutvustasid ja teavitasid Smitti sundtoomisest, otsustas mees põgeneda. Talle anti korduvalt korraldusi seisma jääda, kuid ta eiras neid ja suundus maja ees seisvasse sõidukisse. Ühel politseinikul õnnestus siseneda sõiduki kõrvaistmele, kuid Smitt alustas siiski sõitu – põgenemiskatse lõppes sellega, et mees sõitis suurel kiirusel teelt välja ja auto paiskus külili.

Ida prefektuuri operatiivbüroo juhi Marek Aasa sõnul kaasneb politseitööga alati teatud risk. “Politseinikud treenivad järjepidevalt, et olla valmis erinevateks olukordadeks, mis võivad töös ette tulla. Tihti võib olukord sekunditega eskaleeruda ning otsuseid tuleb langetada väga kiiresti. On vastuvõetamatu seada ohtu inimesi, kes tagavad iga päev meie kõigi turvalisust,” rääkis Aas, lisades, et politseinik pääses kergemate vigastustega.

Voogma sõnul võinuks tagajärjed kujuneda märksa raskemaks. “Smitt sõitis järsku vasakkurvi ligi 90 km/h ning eiras teadlikult liiklusreegleid. Sellises olukorras pidi ta mõistma, et seab politseiametniku eluohtlikku olukorda või võib põhjustada talle raske tervisekahjustuse. Hullem jäi saabumata üksnes tänu politseiniku kiirele sekkumisele, mis aitas vältida laupkokkupõrget puuga,” selgitas ta.

“See juhtum näitab, et tegemist ei olnud üksikute eksimuste või hetkeajel tehtud otsustega. Smitt pani kuritegusid toime järjepidevalt ja süstemaatiliselt ning jätkas seda ka pärast varasemaid karistusi ja ennetähtaegset vabastamist. Kui inimene kasutab talle antud võimalused ära uute kuritegude toimepanemiseks ning seab seejuures ohtu ka teiste inimeste elu ja tervise, peab riik sellele otsustavalt reageerima,” ütles Voogma.