Prokuratuur esitas viiele mehele süüdistuse salaküttimises

Prokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles esitas neljale mehele süüdistuse jahipidamise nõuete rikkumises, millega on tekitanud keskkonnale olulise kahju; Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuhti süüdistab prokuratuur salaküttimisele kaasaaitamises.

Süüdistuse kohaselt on Indrek Lootus, Sven Noormets ja Reigo Paukku 2023. aasta sügisest kuni 2024. aasta alguseni ja Meelis Miil 2022. aasta algusest kuni 2024. aasta alguseni Pärnumaa jahialadel ja Sven Noormets lisaks Viljandimaa jahialadel ilma jahiloata korduvalt jahtinud suurulukeid. Kokku surmati süüdistuse järgi ebaseaduslikult 23 ilvest, 13 põtra ja seitse metssiga. Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm, kellel oli kohustus kaitsta metsloomi salaküttimise eest, oli süüdistuse kohaselt teadlik oma usaldusringi kuuluvate jahimeeste salaküttimisest ega teinud midagi selle ärahoidmiseks. Seetõttu süüdistab prokuratuur teda tegevusetusega salaküttimisele kaasaaitamises.

Lisaks esitati Sven Noormetsale süüdistus suures koguses amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises, tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, joobes juhtimises ja MTA-le teadvalt valeandmete esitamises. Eero Nõmme süüdistab prokuratuur ka tulirelva ning selle oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises.

Prokurör Rainer Amuri sõnul on ebaseaduslik jahipidamine kuritegu, mis võib kahjustada nii jahinduse mainet kui ka Eesti metsades elavate loomade populatsiooni. “Jahti tohib pidada ainult jahilubade alusel ning kõiki jahipidamise nõudeid järgides. Prokuratuuri hinnangul on süüdistatavad pidanud jahti ebaseaduslikult ja tõendid andsid aluse süüdistuse esitamiseks. Süüdistust asub arutama kohus, kes etteheidetavate tegude üle õigust mõistab,” ütles Amur.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu lisas, et tegemist on viimase kümnendi suurima salaküttimise menetlusega, mille teeb eriti kahetsusväärseks asjaolu, et süüdistused on esitatud ametlikele jahimeestele ning ka jahindusorganisatsiooni tegevjuhile. „Salaküttidel tasub arvestada, et see, mis toimub metsas, sinna ei jää, vaid jõuab varem või hiljem Keskkonnaametini. Palume kindlasti võimalikust salaküttimise kahtlusest Keskkonnaametile võimalikult vahetult teada anda,“ rääkis Avarsalu.  

Keskkonnaamet esitas keskkonnale tekitatud kahju heastamiseks süüdistatavate suhtes 35 200 euro suuruse tsiviilhagi. Hagi tagamiseks on kohus prokuratuuri taotlusel arestinud kahe süüdistatava vara. Samuti taotleb prokuratuur ebaseaduslikuks jahipidamiseks kasutatud relvade ja varustuse ning tõendamata päritolu jahisaaduste konfiskeerimist.