Tänavu on eakad inimesed langenud vägivalla ohvriks ligi 400 korral

Foto on illustreeriv. Foto: Envato

Siseministeerium märkis neljapäeval peetaval vanemaealiste päeval, et politsei on sel aastal 1. jaanuarist 19. septembrini registreerinud juba 391 lähisuhtevägivalla juhtumit, kus kannatanu oli vähemalt 69-aastane, edastas BNS.

2022. aasta suhteuuring näitab, et politseisse jõuab vaid osa lähisuhtevägivallast. Politseid oli vähemalt ühest juhtumist teavitanud ligikaudu 23 protsenti 18-74aastastest. On aga alust arvata, et vanemaealiste puhul on see number veel märkimisväärselt väiksem. Tihti ei näe vanemaealine endaga toimuvat lähisuhtevägivallana või ei soovi ta sellest rääkida. Seda takistavad häbi, hirm või arusaam, et peres toimuv peab jääma pere sisse, eriti kui vägivallatseja on oma laps.

„Lähisuhtevägivald ei saa olla pere siseasi. Iga inimene peab tundma end oma kodus ja lähedaste keskel turvaliselt. Eriti peame kõik märkama neid vanemaealisi, kes on mures, kuid ise abi küsida ei julge või ei oska,“ ütles siseminister Igor Taro.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et vanemaealiste väärikus ja turvalisus peavad olema hoitud ka siis, kui inimene vajab igapäevaelus teiste abi. Hooldust vajavate eakate kaitseks muudetakse karistusseadustikku nii, et edaspidi on hooletusse jätmine kriminaalkorras karistatav. See on vajalik, et kaitsta nende inimeste inimväärikust, kes sõltuvad teiste abist. Abistaja peab tagama selle, et inimväärikus on hooldusalustel tagatud.

2025. aastal pöördus Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi poole 228 vanemaealist inimest. See moodustas kuus protsenti kõigist pöördunutest. Tänavu on ohvriabitöötajatelt abi saanud juba 173 üle 65-aastast inimest. Vägivald ei tähenda alati löömist, vaid see võib olla ka alandamine ja ähvardamine, inimese suhtlemise piiramine või rahaline kontroll. Lähisuhtevägivald ei ole vaid mehe ja naise vaheline. Vanemaealiste puhul võib lähisuhtevägivalla teiseks pooleks olla hoopis tema täiskasvanud laps, lapselaps või muu lähedane.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juhi Kaire Tamme sõnul on meie kõigi roll märgata märke, mis viitavad, et inimesel ei pruugi kodus turvaline olla: hirmu, endassetõmbumist, seletamatuid vigastusi või seda, et keegi teine kontrollib tema suhtlemist ja igapäevaseid otsuseid. Tasub rahulikult küsida, kas ta tunneb end oma kodus turvaliselt ning anda teada, et ohvriabi on olemas ja toeks ka siis, kui ta ei ole veel valmis suuri otsuseid tegema, lisas Tamm.

Pakosta lisas, et eakas peab teadma oma õigusi ning tundma, et tema vajadusi märgatakse ja õigusi austatakse. Selleks, et toetada eakate iseseisvat ja turvalist toimetulekut, korraldatakse üle Eesti ka tasuta õigusabi teabepäevi, kus saab oma õiguste kohta lihtsat ja praktilist nõu

Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäev läbi. Vahetu ohu korral tuleb helistada numbril 112.