Valitsus toetas Ukraina sõjapõgenike ajutise kaitse pikendamist

Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega pikendatakse Ukraina sõjapõgenike ajutist kaitset kuni 2028. aastani. Ajutine kaitse annab Ukrainast põgenenud inimestele õiguse Euroopa Liidus elada, töötada, õppida ning saada sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid.

Siseminister Igor Taro sõnul toetab Eesti jätkuvalt Venemaa agressiooni ohvriks langenud Ukrainat ja Euroopa Liidu ühtset lähenemist sõjapõgenike abistamisel. “Paljudel Ukraina sõjapõgenikel pole võimalik koju naasta, sest Venemaa on okupeerinud osa nende kodumaast, jätkab rünnakuid Ukraina linnade ja tsiviiltaristu vastu. Ajutise kaitse pikendamine annab sõja eest põgenenud inimestele kindluse, et nad saavad oma elu turvaliselt korraldada seni, kuni Ukrainasse on jälle võimalik sõjaohtu kartmata tagasi pöörduda,” rõhutas Taro.

Sõjaväekohustuslased edaspidi kaitset ei saa

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt pikendatakse ajutise kaitse kohaldamist kuni 4. märtsini 2028. Ettepanek sisaldab ka muudatust tulevaste taotlejate osas: edaspidi ei anta ajutist kaitset Ukraina kodanikele, kellel ei ole sõjaväekohustuse tõttu seaduslikku õigust Ukrainast lahkuda. Juba ajutise kaitse saanud inimeste kaitse jätkub senistel tingimustel.

Taro lisas, et Eesti peab oluliseks ajutise kaitse ühtset kohaldamist Euroopa Liidus, kuid liikmesriigid peavad ühtlasi valmistuma ka kaitse koordineeritud lõpetamiseks. See tähendab lahenduste väljatöötamist, mis võimaldaksid sõjapõgenikel vajaduse korral minna üle teistele seaduslikele viibimisalustele või naasta Ukrainasse, kui olukord seda lubab.

“Aga tõsisemalt saab sellest rääkida siis, kui sõda Ukrainas on lõppenud. Kahjuks – nagu me kõik teame – ei ole praegu võimalik ennustada, millal see võiks juhtuda,” tõdes Taro.

Praegu saab Euroopa Liidus ajutist kaitset ligikaudu 4,4 miljonit Ukrainast põgenenud inimest.