Valitsus suunab põllumajandusse üle 26,4 miljoni lisaeuro

Valitsus teatas, et kiitis heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava muudatused, millega suunatakse Eesti põllumajandustootjatele otsetoetustena täiendavalt üle 26,4 miljoni euro.

Sellega leevendatakse Lähis-Ida kriisist tingitud tootmissisendite hinnatõusu ja ebasoodsatest ilmaoludest tingitud kahjusid.

Valitsuse heaks kiidetud plaan suurendab tuleva aasta otsetoetuste eelarvet maksimaalses võimalikus mahus. “Täiendavad vahendid pärinevad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve vahenditest ja nende kasutamine ei nõua riigieelarvest täiendavat raha,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Lisatoetused jõuavad tootjateni peamiselt järgmise aasta detsembris, aidates parandada ettevõtete finantsseisundit ja katta hüppeliselt kasvanud tegevuskulusid. 

Koostöös sektori esindusorganisatsioonidega on otsustatud, et lisaraha ei suunata üksnes üldisesse sissetulekutoetusesse, vaid seda jagatakse sihitatult eri valdkondade vahel.

Ministeerium arvestas Põllumajandus-Kaubanduskoja, Talupidajate Keskliidu ja maheorganisatsioonide ettepanekutega, et vältida toetusraha kandumist maarendihindadesse ning tagada raha jõudmine vahetult aktiivsete tootjateni. Lisavahendid suurendavad muuhulgas mahepõllumajanduse ökokava ja keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Otsetoetuste kaudu saavad senisest enam tuge ammlehma- ning lamba- ja kitsekasvatussektorid, mis on tootmismahtude kahanemise tõttu sattunud haavatavasse olukorda. Samuti toetatakse täiendavalt puu- ja köögivilja, marja-, tera- ja kaunvilja ning seemnekartuli kasvatamist. 

Lisaks otsetoetustele kohandatakse strateegiakavas mitmeid teisi maaelu toetusmeetmeid. Maapiirkonna ettevõtluse investeeringutoetuste saajate ringi laiendatakse kohalikele omavalitsustele ning lühikeste tarneahelate arendamisel tõstetakse investeeringute toetusmäära 50 protsendilt 65 protsendini. Samuti kohandatakse innovatsiooniprojektide ja loomataudide tõrje rahastamise tingimusi, et tagada toetuste parem sobivus maaelu tegelike vajadustega.