Justiitsministeerium soovib võlgnikele rohkem raha kätte jätta

Justiits- ja digiministeerium töötab välja uut täitemenetluse süsteemi, mille järgi jääks võlgnikele sissenõudmise korral kätte senisest suurem osa sissetulekust. Eesmärk on motiveerida võlgnikke ametlikult töötama ja vähendada survet asuda mustalt tööle.

Ministeerium on välja saatnud väljatöötamiskavatsuse, mis muudaks arestimise arvutamise korda. Praeguse keeruka süsteemi asemel rakenduks tulevikus lihtne protsendipõhine lähenemine. Alampalgast või sellest väiksemast sissetulekust saaks arestida kuni 10 protsenti, ühe ja kahe alampalga vahele jäävast sissetulekust kuni 30 protsenti ning kahekordset alampalka ületavast osast kuni 50 protsenti.

Praegu on ministeeriumi kalkulatsioonide kohaselt Eestis täitemenetluses ligikaudu 90 000 võlgnikku kokku 400 000–500 000 täiteasjaga. Ministeeriumi hinnangul töötab osa neist praegu mustalt või on tööjõuturult täielikult välja langenud, kuna ametliku töötamise korral jääb neile toimetulekuks liiga vähe raha.

Muutused puudutavad ka tööandjaid

Uue korraga vabastataks tööandjad senisest halduskoormusest. Praegu peavad nad suhtlema kohtutäituritega, pidama arestimisaktide järjestust ja tegema kinnipidamisi. Tulevikus piisaks sellest, kui tööandja maksab palga mõnele töötaja Eesti pangakontole — ülejäänuga tegeleks pangandussüsteem automaatselt.

Arestivaba summa tagamine toimuks edaspidi vaid ühel kontol. Kui võlgnikul on mitu kontot, arestitaks ülejäänud täies ulatuses. Muudatuse alt jääksid välja kolmandate isikute kasuks määratud summad, näiteks lapsetoetused.

Seadus võiks jõustuda 2028. aastal

Ministeerium alustas süsteemi ümberkujundamist 2024. aastal. Plaani kohaselt jõutaks seaduseni järgmise aasta teisel poolaastal ning seadus jõustuks 2028. aastal.

Ministeeriumi hinnangul võiksid muutusest võita kõik osapooled: võlgnikud saavad toimetulekuks rohkem raha, võlausaldajad saavad aja jooksul stabiilsemad laekumised ning kohtu- ja täitesüsteem vabaneb hulgast taotlustest ja vaidluste menetlemisest.