Ekspert: Läti ei suuda lõputult hoida kaitsekulutusi 5 protsendi peal 

Läti ei suuda lõputult hoida kaitsekulutusi viie protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ütles Luminor panga peaökonomist Pēteris Strautiņš neljapäeval avaldatud usutluses uudisteagentuurile LETA.

“Me ei suuda seda taset hoida. Kulutame ka edaspidi rohkem kui Euroopa keskmine, kuid ka Euroopas hakatakse üha enam mõistma, et Balti riigid oma rahvaarvu juures ei suuda nii pikka piiri üleval pidada,” märkis Strautiņš, vahendab BNS.

Tema sõnul on juba praegu näiteks Sēlija piirkond väga hõredalt asustatud ja nõrga majandusega, seega on üsna reaalne ette kujutada, et tulevikus on seal suured alad, kus tüüpiline elanik on välisriigi sõdur. Kaitsetööstusest rääkides märkis Strautiņš, et selle arenguks on head võimalused, kuna Lätis on juba praegu suur hulk ettevõtteid, mis toodavad kahesuguse kasutusega kaupu.

“Läti on juba ammu olnud kahesuguse kasutusega kaupade vallas suur tegija – ma ei karda seda öelda. Toodame oma rahvaarvu kohta tõesti väga palju droone ja sideseadmeid, mida saab kasutada ka kaitseotstarbel. Meie toiduainetööstus on suures osas spetsialiseerunud pika säilivusajaga toodetele ning isegi kergetööstus on viimasel ajal spetsialiseerunud funktsionaalsetele rõivastele, millel on praktiline rakendus nii turismis kui ka sõjaväes. Nüüd on hakanud kiiresti arenema ka sõjatoodangu tootmine – näiteks Patria Valmieras ja laskemoonatehased,” ütles Strautiņš.

Samas kutsus ta inimesi üles kriitiliselt hindama prognoose ja arvamusi, mis viitavad sellele, et kaitsetööstusest üksi saab Läti majanduse peamine vedur, kuna tegemist on vaid ühega paljudest majandusharudest.

“Ma arvan, et see on näide sellest, kuidas inimeste mõtteviisi mõjutavad suuresti lood, mida nad lapsena lugesid, ning meie puhul on selleks lugu “Sunīšu külast” ja “Õnnekarust”. Siin me näeme karu sündroomi. Majandus on aga eri sektorite orkester. On hea, kui eri sektorid õitsevad, sest siis on majandus mitmekesine. Kui majandus on spetsialiseerunud ühele või mõnele sektorile, kujutab see endast riski,” märkis majandusteadlane.