Läti seadis RB projektis piiriks 20 miljonit eurot kilomeetri kohta

Triin Tammert

MaailmMajandus

02.10.2026, 12:22Loetud 42 korda

Läti valitsus kehtestas neljapäeval Rail Baltica raudteeprojektile maksumuse ülempiiriks 20 miljonit eurot kilomeetri kohta, teatas peaminister Andris Kulbergs (Ühendatud Nimekiri) pärast valitsuse erakorralist istungit.

Ta märkis, et tuginedes sõltumatute konsultantide uuringule, otsustas valitsus, et maksumus ei tohi ületada 20 miljonit eurot raudteeliini kilomeetri kohta. See summa ei hõlma suuri rajatisi, kuid katab rööbastee, elektrifitseerimise ja signalisatsioonisüsteemid, võimaldades “rongil füüsiliselt mööda põhitrassi liikuda“, vahendab BNS.

“Need on põhitrassi kulud; rongid ei kuulu nende hulka,“ ütles Kulbergs. Tema sõnul on kilomeetri maksumus seni jäänud vahemikku 28–32 miljonit eurot. Poliitik nentis, et kilomeetrihinna eelarvepiirang oleks tulnud kehtestada juba 2015. aastal. Kuna seda ei tehtud, sattus projekt ebakindlasse olukorda. Lubati muudatusi tehnilistes tingimustes, mistõttu tekkisid projektis märkimisväärsed kulude ületamised, märkis peaminister.

Kulbergs tõi samuti välja, et kuigi lennufirmaga AirBaltic seotud küsimused on juba väga kulukad ja keerulised, on Rail Baltica veelgi problemaatilisem. Tema sõnul on praeguse lepingu tingimuste kohaselt tekkinud 450 miljoni euro suurune kulude ületamine, et täita kohustusi, mis võeti Euroopa ühendamise rahastust (CEF) toetust saades.

Peaminister lisas, et transpordiministeeriumil tuleb konsultandi abiga detsembriks välja töötada projekti minimaalne teostusvariant; selleks ajaks selguvad ka esimese etapi tegelikud kulud.”Minimaalsete ressursside all peame silmas lahenduse leidmist toimiva raudtee rajamiseks,“ ütles ta.

Peaminister ütles samuti, et valitsus toetab esimese etapi ulatust, mis näeb ette üherajalise põhitrassi ehitamist koos võimalusega rajada tulevikus teine ​​rööpapaar, samuti kuni nelja regionaaljaama ehitamist. Kulbergs märkis, et Läti poolt 2023. aasta detsembris täisühinguga E.R.B. Rail JV sõlmitud põhitrassi leping on äärmiselt ebasoodne, kuna tuleb maksta hüvitist ajal, mil ehitustöid ei toimu ja kulud aina kasvavad.

Kulbergs rõhutas, et keegi peab sõlmitud lepingu eest vastutust kandma. Ta selgitas, et põhitrassi lepingu suurim probleem seisneb selles, et selle koostamisse ei kaasatud spetsialiste, kes oleksid kaitsnud riigi huve. “Meid lihtsalt veeti ninapidi,“ ütles peaminister.

Kulbergs tõi välja, et Eesti ja Leedu sõlmisid lepingud põhitrassi lõikude ehitamiseks kohalike töövõtjatega, tagades seeläbi konkurentsipõhise hankega madalaima hinna. Lahendusi kommenteerides ütles ta, et need on keerulised ja arutelud alles käivad. Ta rõhutas, et riik peab palkama oma poolele spetsialistid, kes kaitseksid riigi huve ja hindaksid, milline on parim lahendus.

Balti riigid otsivad tehniliselt võimalikult minimalistlikku lahendust

Transpordiminister Rihards Kozlovskis (erakond Uus Ühtsus) juhtis aga tähelepanu sellele, et lepingu sõlmimisel taotleti rahalisi vahendeid ajal, mil polnud võimalik täpselt kindlaks teha, kui palju raha vaja läheb. Ta rõhutas, et Lätil puudub piisav alus lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks, kuna mitmed sätted on Läti hinnangul ebaproportsionaalsed ja ebasobivad ning nende kulude tekkepõhjuseid tuleb hinnata.

Minister ütles, et otsitakse eksperte ja konsultante, kes suudaksid koostada tööde kirjelduse minimaalsete tehniliste üksikasjadega. “Lähtudes seatud eesmärgist – 20 miljonit eurot kilomeetri kohta – suudame määrata üsna täpsed kulud ja ka ajakava, mille jooksul seda ellu viia saab,“ sõnas Kozlovskis.

Transpordiministri sõnul puudub – sõltumata tulevastest otsustest – piisav põhjendus selleks, et Läti peaks täitma kõik 2023. aasta kokkuleppes võetud kohustused, kuna valitsus peab mitmeid kokkuleppe sätteid ebaproportsionaalseteks ja tegeliku olukorraga vastuolus olevateks. “Samuti peame hindama, kuidas need kohustused tekkisid – kas tegemist oli puhtalt tsiviilõigusliku tehinguga või viis nende kuludeni mingi tahtlik tegevus,“ ütles Kozlovskis.

Peaminister andis teada ka sellest, et Balti riigid on jõudnud ühisele seisukohale leida tehniliselt võimalikult minimalistlik lahendus, mis tagaks raudtee toimivuse ja võimaldaks “kulusid miljardite võrra vähendada“. LETA on varem teatanud, et Balti riigid on leppinud kokku Rail Baltica projekti esimese etapi tähtaja pikendamises 2034. aastani. Nagu teatatud, on Balti riigid leppinud kokku Rail Baltica raudteeprojekti esimese etapi tähtaja pikendamises 2034. aastani, ütles Kulbergs teisipäeval ajakirjanikele.