Šveitsi valijad lükkasid tagasi ettepaneku riigi neutraliteedireegleid karmistada

Šveitsi valijad lükkasid pühapäeval ülekaalukalt tagasi ettepaneku muuta riigi traditsiooniline neutraliteet põhiseaduses senisest rangemaks.

Lõplike tulemuste järgi hääletas algatuse vastu üle 70 protsendi valijatest ning ükski kanton ei toetanud ettepanekut, vahendab Swissinfo.

Ettepaneku taga oli rahvuskonservatiivne Pro Suisse ning Šveitsi Rahvapartei (SVP). Nad soovisid sätestada Šveitsi neutraliteedi põhiseaduses “igavese ja relvastatud” neutraliteedina.

Samuti oleks muudatus piiranud võimalust liituda sõjaliste või kaitseliitudega, osaleda välisriikide sõdades ning kehtestada omal algatusel majanduslikke ja diplomaatilisi sanktsioone sõdivate riikide vastu, välja arvatud ÜRO kohustustest tulenevad juhud.

Algatuse toetajad väitsid, et Šveitsi valitsus on viimastel aastatel liikunud liiga lähedale Euroopa Liidule ja NATO-le, eriti pärast Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale. Šveits võttis 2022. aastal üle Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa vastu, mida algatuse pooldajad pidasid kõrvalekaldumiseks senisest rangest neutraliteedist.

Valitsus, parlament ja suurem osa Šveitsi erakondi olid ettepaneku vastu, leides, et liiga jäik neutraliteedi määratlus võiks piirata riigi võimalusi reageerida tulevastele rahvusvahelistele kriisidele. Hääletustulemus tähendab, et valitsusel säilib võimalus rakendada neutraliteedipoliitikat paindlikumalt ning jätkata muu hulgas Venemaa-vastaste sanktsioonidega.