USA vahevalimiste eel käib vaidlus postihääletamise reeglite üle

Donald Trump. Foto: Valge Maja / Wikimedia

USA vahevalimiste hooaeg algas reedel, kui Põhja-Carolinas saadeti valijatele välja esimesed posti teel hääletamise sedelid. Samal ajal käib kohtuvaidlus president Donald Trumpi korralduse üle, millega soovitakse kehtestada postihääletamisele ulatuslikke uusi piiranguid, teatas BNS.

Föderaalkohtunik Indira Talwani pikendas reedel varasemat keeldu, mis takistab USA postiteenistusel (USPS) Trumpi plaani ellu viia. Trumpi administratsioon on otsuse edasi kaevanud ning palunud USA ülemkohtul piirangud tühistada.

Trumpi märtsis allkirjastatud korraldus näeks muu hulgas ette, et osariigid esitaksid föderaalse portaali kaudu nimekirjad posti teel hääletada võivatest valijatest. Hääletussedelite ümbrikutele kehtestataks uued kujundus- ja vöötkoodinõuded ning USPS saaks õiguse nõuetele mittevastavad saadetised tagasi lükata. Valitsuse sõnul on muudatuste eesmärk parandada valimiste turvalisust, kuid tõendeid laiaulatusliku postihääletamise pettuse kohta pole esitatud.

Trump on korduvalt kritiseerinud posti teel hääletamist ja nimetanud seda korruptiivseks, kuigi kasutab seda meetodit ka ise. Kohtunik Talwani hoiatas, et valimisperioodi keskel tehtavad kiired muudatused võivad tekitada ulatuslikku segadust ning mõjutada inimeste hääleõigust.

Vaidlust süvendavad väited, et USPS-i uus kontrollisüsteem on välja töötatud kiirustades ja seda pole piisavalt testitud. Anonüümse postiteenistuse vilepuhuja sõnul võib näiteks ühe vöötkoodi probleem põhjustada terve, tuhandeid sedeleid sisaldava partii tagasilükkamise. USPS on teatanud, et kohustuslikke kontrolle praegu ei tehta ning osariigid saavad portaali kasutada vabatahtlikult.

Valimiste korraldajatele teeb muret ka ajapuudus, sest võimalikud uued nõuded võivad jõustuda ajal, mil hääletamine juba käib. See tähendaks vajadust muuta kiiresti ümbrikke, arvutisüsteeme ja töökorraldust.

3. novembril toimuvad vahevalimised otsustavad, milline partei kontrollib Kongressi. Vabariiklastel on praegu napp enamus, kuid demokraatidel on head võimalused esindajatekojas võim tagasi saada.