Tallinnas ja Tartus kogub hoogu üüripindade hinnaralli

Tallinnas ja Tartus pole üürikorteri leidmine olnud viimase kümne aasta jooksul kunagi nii kallis kui praegu.

City24.ee andmed näitavad, et mõlema linna keskmised üüripakkumiste hinnad püstitasid tänavu juulis uue rekordi. Kui kümme aastat tagasi küsiti Tallinnas üürikorteri eest alla kümne euro ruutmeetri kohta, siis nüüd on keskmine hind kerkinud ligi 15 euroni.

Selle aasta juulis küsiti Tallinnas üürikorteri eest keskmiselt 14,90 eurot ruutmeetri kohta ja Tartus 13,10 eurot – mõlemad on kümne aasta kõrgeimad näitajad. Kümne aastaga on üüripakkumiste hinnad kasvanud enam kui poole võrra ning hinnatõusu taga on eelkõige kahanev pakkumine.

Viimasesse kümnendisse mahub kaks sündmust, mis üürituru ajutiselt pea peale pöörasid: koroonapandeemia. 2020. aasta kevadel – kui piirid sulgusid ja lühiajalise üüri turg kokku kukkus, jõudsid tuhanded seni turistidele üüritud korterid pikaajalise üüri turule; teine murrang saabus 2022. aasta kevadel, mil sõjapõgenike saabumine ja üldine nõudluse kasv viisid hinnad mõne kuuga hüppeliselt üles, kommenteeris City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov.

Erinevalt 2022. aasta järsust hinnahüppest on praegune rekord sündinud rahuliku, kuid järjepideva tõusu tulemusena.

“Rekordiliste pakkumishindade peamine põhjus peitub pakkumise vähenemises. Kui koroona-aastatel oli Tallinnas ligi 2000 aktiivset üürikuulutust, siis tänavu juulis oli neid vaid veidi üle tuhande. Ka Tartus on aktiivsete pakkumiste arv suvehooaja alguses selgelt väiksem kui suurema pakkumisega aastatel. Vähem pakkumisi tähendab üürileandjatele tugevamat positsiooni: korterid leiavad üürniku kiiremini ja hinnas järeleandmiseks on vähem survet,“ ütles Noppel-Kokerov.

Nõudlust hoiavad üleval mitu tegurit korraga. Kõrged laenuintressid ja kinnisvara kõrged müügihinnad on suunanud osa potentsiaalsetest ostjatest üüriturule, linnadesse lisandub jätkuvalt uusi elanikke ning sügisel suurendab nõudlust tavapäraselt tudengite saabumine. Eriti selgelt avaldub see Tartus, kus üüriturg järgib suuresti akadeemilist rütmi.

Statistikast joonistub välja korduv muster: pakkumiste arv kasvab juulis ja augustis, kui omanikud toovad korterid turule üliõpilaste saabumise eel, ning ka hinnatase jõuab sageli samal ajal aasta kõrgeimate näitajateni. Üürniku seisukohast tasub meeles pidada, et tegemist on pakkumis-, mitte tehinguhindadega. Küsitav hind ja lõplik kokkulepe ei pruugi kattuda ning läbirääkimisruumi leidub ka rekordiliste hinnatasemete ajal, eriti korterite puhul, mis on olnud turul kauem. Samuti on linnasisene hinnavahe endiselt suur: keskmine näitaja hõlmab nii kesklinna uusarenduste kortereid kui ka äärelinna renoveerimata elamispindu.