Eesti palgatabeli tippu kuulumiseks tuleb teenida üle 4000 euro kuus

TOP 100 palgaedetabelisse jõudmise lävend tõusis aastaga 6586 eurole

Eesti palgatabeli tippu kuulumiseks tuleb tänavu teenida üle 4000 euro kuus, kusjuures tipptegijate palgapiir kerkis aastaga 4,7 protsenti ehk 4038 euroni; erialade lõikes on erinevused aga suured ja Eestis on 20 ametit, kus enimtasustatud kümnendiku palgapiir ulatub vähemalt 10 000 euroni kuus, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri palgastatistika analüüsist.

Kõige kõrgemale ulatuvad tipptegijate palgad ortodontidel, kellest kümnendik teenib üle 22 485 euro kuus brutos. Seda on rohkem, kui mediaanpalgal töötaja, kelle teenistus on kuus 1840 eurot, teenib terve aastaga, ning rohkem kui kaks Tallinna linnapea kuupalka, milleks on 10 126 eurot, vahendab BNS.

“Kui mullu kasvas tipptegijate palgapiir mediaanpalgast kiiremini, siis tänavu on pilt vastupidine. Mediaanpalk kerkis 6,1 protsenti, tippude palgapiir aga 4,7 protsenti. Suhteline palgavahe on seega pisut kahanenud, kuigi eurodes on vahe endiselt kasvanud. Kui aasta tagasi oli tipptegijate palgapiir mediaanpalgast 2123 euro võrra kõrgem, siis tänavu juba 2198 euro võrra,“ ütles CVKeskus.ee tööportaali turundusjuht Henry Auväärt. Samal ajal tõusis TOP 100 palgaedetabelisse jõudmise lävend aastaga 6283 eurolt 6586 eurole.

Ortodontidele järgnevad palgaedetabelis suu- ja näolõualuukirurgid, kelle enimteeniva kümnendiku piir ulatub 17 896 euroni, ning proteesiarstid 15 981 euroga. Esiviisikusse kuuluvad veel oftalmoloogid 14 234 euro ja suurettevõtete divisjonijuhid 13 876 euroga. Järgnevad nefroloogid 13 178 euroga, hambaarstid 12 304 euroga ja laevakaptenid 11 449 euroga.

Mullu jõudis 10 000 euroni 15 ameti tipptegijate palk, tänavu juba 20 ametil. Juurde tulid kardioloogid (10 267 eurot), mujal liigitamata eriarstid (10 254 eurot), anestesioloogia ja intensiivravi arstid (10 242 eurot), tarkvaraarendusjuhid (10 129 eurot) ja neurokirurgid (10 044 eurot).

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder märkis, et kuigi tipptegijate palgapiir kasvas tänavu aeglasemalt kui mediaanpalk, tõusid mõne nõutud eriala tippude palgad endiselt kahekohaliste protsentidega, näiteks eriarstidel, gastroenteroloogidel ja oftalmoloogidel. “Tipptasemel töötasu koosneb sageli lisaks põhipalgale ka tulemustasudest, lisatasudest ja preemiatest. Eriti meditsiinis võivad erinevad lisatasud moodustada olulise osa töötasust,“ selgitas Seeder.

Õigusvaldkond ja kommunikatsioon

Kõige kiiremini on aastaga kasvanud tipptegijate palk mujal liigitamata eriarstidel, seda 29,8 protsenti, mis kergitas nad tipptegijate palgaedetabelis 46. kohalt 16. kohale. Gastroenteroloogide tippude palk kasvas 22,3 protsenti ning nad tõusid 47. kohalt 25. kohale.

Suure tõusu tegid ka mitmed õigusvaldkonna ametid. Õigusosakonna juhatajate enimteeniva kümnendiku palk kerkis aastaga 14 protsenti ehk 9643 euroni ning vandeadvokaadi abidel 14,3 protsenti ehk 7602 euroni. Märgatava hüppe tegid ka kommunikatsiooniosakonna juhatajad, kelle IX detsiil kasvas aastaga 14,6 protsenti ehk 7733 euroni. See tõstis ameti palgaedetabelis 77. kohalt 58. kohale.

Kui vaadata sadat ametit, kus enimteeniva kümnendiku brutopalgad on kõige kõrgemad, on tervishoiuerialade osakaal aastaga kasvanud 37 protsendilt 39-le. Esikahekümnest koguni 15 kohta kuuluvad tervishoiule. Teisel kohal püsib IKT 20 protsendi suuruse osakaaluga, millele järgnevad juhtimise, arenduse ja äriteenuste ametid 12 protsendiga. Panganduse ja kindlustuse ametid moodustavad TOP 100-st viis protsenti ning transpordi, laonduse ja logistika, õigusvaldkonna ning finantsi ja raamatupidamise ametid kõik 4 protsenti.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia palgaedetabelit juhivad IKT-arendusjuhid 10 966 euroga, infosüsteemide direktorid 10 280 euroga ja tarkvaraarendusjuhid 10 129 euroga. Neile järgnevad IKT-ettevõtete juhid 9351 euroga ja süsteemiarhitektid 9045 euroga. Valdkonna kiireima palgakasvu tegid andmetoimingute juhid, kelle IX detsiil kerkis 11,7 protsenti ehk 8904 euroni. Kogu TOP 100 kõige arvukama ameti ehk tarkvaraarendajate seas, keda oli teises kvartalis ligi 5400, teenib enimtasustatud kümnendik üle 7257 euro kuus.

Juhtimise, arenduse ja äriteenuste valdkonna tipus on suurettevõtete divisjonijuhid 13 876 euroga, suurettevõtete tegevdirektorid 8993 euroga, suurettevõtete mujal liigitamata tippjuhid 8898 euroga ja arendusdirektorid 8797 euroga. Tootearendusjuhtide enimteeniva kümnendiku palk kasvas 7,2 protsenti ehk 7827 euroni.

Pangandus-, kindlustus- ja finantsvaldkonna kõrgeimate palkadega ametite seas on panganduse osakonnajuhatajad 9599 euroga ning finantsteenuseid osutavate asutuste filiaalide juhid 9351 euroga. Finantsdirektorite enimteeniv kümnendik teenib üle 8615 euro ning investeerimisanalüütikute oma üle 7515 euro, mida on 10,1 protsenti rohkem kui aasta varem.

Õigusvaldkonnas on tipptegijate palgaedetabelis kõrgeimad palgad õigusosakonna juhatajatel (9643 eurot), vandeadvokaadi abidel (7602 eurot) ja kohtunikel (6932 eurot). Transpordi, laonduse ja logistika valdkonna tipus on laevakaptenid 11 449 euroga. Neile järgnevad vanemtüürimehed 8032 euroga, piloodid 7770 euroga ja tarneahela juhid 7272 euroga. Turunduse, reklaami ja suhtekorralduse valdkonnast jõudsid TOP 100-sse kommunikatsiooniosakonna juhatajad 7733 euroga ning suhtekorraldajad 6597 euroga.

Kõrget palka teenivad ka teiste valdkondade tipud. Ehitusosakonna juhatajate enimteeniv kümnendik teenib üle 8295 euro ja professorite oma üle 7798 euro. Riigiasutuste peadirektorite IX detsiil ulatub 7591 euroni, energeetikaosakonna juhatajatel 7078 euroni ja personalijuhtidel 6832 euroni. Energeetikaosakonna juhatajate IX detsiil kasvas seejuures aastaga 10,4 protsenti. IX detsiil ehk 90. protsentiil näitab palgataset, millest 10 protsenti vastava ameti töötajatest teenib rohkem. Andmeallikaks on Statistikaameti TÖR ja TSD andmed, mida analüüsisid Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee tööportaali analüütikud.