Eesti Pank prognoosib lähiaastateks ligi 2,5-protsendist majanduskasvu

Triin Tammert

22.09.2026, 11:12Loetud 31 korda

Eesti majandus on langusest taastumas ja kasvab Eesti Panga prognoosi järgi sel ja kahel järgmisel aastal ligikaudu 2,5 protsenti.

Lähiaastatel on majanduskasvu hoidmiseks vaja tootlikkuse suurenemist, mille eelduseks on rohkem investeeringuid ja tehnoloogia laialdasem kasutuselevõtt. Prognoosi peamine risk on hinnatõusu kiirenemine, kui praegused kallid energiahinnad ei lange. Eesti majanduse pikaajaline probleem on aga riigivõla kiire kasv, teatas keskpank, vahendab BNS.

Majanduskasvu on toetanud mitu tegurit. Sellest aastast rakendunud ühetaoline tulumaksuvabastus kõigile on suurendanud sissetulekuid ja eratarbimist, lisaks annab majanduskasvule hoogu ka riigivõla arvelt rahastatav valitsemissektori kulutuste kasv. Samal ajal on välisturgude olukord muutunud Eesti jaoks soodsamaks, toetades eksportivat tööstussektorit. Viimastel aastatel toimunud eksporditurgude mitmekesistamine on end ära tasumas. Eksporti toetab ka üleilmne tehisaruga seotud investeeringute kasv, mis on elavdanud väliskaubandust.

Samas tuleneb osa praegusest kasvust majanduse taastumisest. Senist kasvu on suuresti võimaldanud majanduslanguse ajal vabanenud tootmisvõimsuse taasrakendamine. Tööstussektori tootmisvõimsuse rakendatus on jõudnud sarnasele tasemele nagu stabiilse majanduskasvuga aastatel. Kui majanduslanguse ajal püüti hoiduda töötajate koondamisest ja töö intensiivsus võis seetõttu väheneda, siis praeguseks on paljudes tegevusharudes toimunud taastumine ning tööjõudu rakendatakse sarnase intensiivsusega nagu enne majanduslangust.

Edasine kasv sõltub keskpanga prognoosil seetõttu üha enam tootlikkuse suurenemisest, sest majanduses on jäänud vähem kasutamata ressursse, mille arvelt kasvada. Tootlikkuse suurendamiseks on vaja uusi investeeringuid, tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu ja sobivate oskustega tööjõudu. Seetõttu peaks majanduspoliitika keskenduma järjest enam tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamisele.

Hinnatõusu kiirenemise risk

Majanduskasvu väljavaadet varjutab hinnatõusu kiirenemise risk. Inflatsioon on viimase aasta jooksul aeglustunud, kuid hinnasurve võib taas tugevneda. Maagaasi ja kütusehindade tõus maailmaturul kiirendab juba praegu inflatsiooni, kandudes otseselt üle energia- ja transpordikuludesse ning kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Seetõttu võib hinnatõusu aeglustumine osutuda ajutiseks ning ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet mõjutavad endiselt nii energiahinnad kui ka geopoliitiline olukord. Kiirema hinnatõusu pidurdamiseks tõstavad keskpangad laenuintresse, mis omakorda pärsib ettevõtete ja majapidamiste investeeringuid ja kulutusi.

Eesti majanduse üks olulisemaid probleeme on endiselt suur eelarvepuudujääk. Kui valitsus ei võta selle vähendamiseks täiendavaid samme, ulatub prognoosi kohaselt eelarvepuudujääk lähiaastatel üle 2,2 miljardi euro. Eelarvepuudujääk on mõnevõrra suurem kui varasemates prognoosides, sest palga- ja eratarbimise kasv on olnud prognoositust aeglasem ning seetõttu kasvavad aeglasemalt ka maksutulud.

Pikaajaline suur puudujääk on keskpanga hinnangul tõsine probleem, sest koos võlaga suurenevad ka iga-aastased intressikulud. Prognoosi kohaselt maksab riik 2028. aastal intressideks juba 472 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel kasvab see summa veelgi. Kiiresti kasvav võlakoormus ja suur eelarvepuudujääk muudavad riigi rahanduse haavatavamaks ning vähendavad valitsuse võimalusi reageerida järgmisele majanduslangusele.

Mida kaugemale lükata puudujääki vähendavate otsuste tegemist, seda keerulisemaks need muutuvad, sest hiljem on vaja suuremaid kärpeid ja maksutõuse. Riigivõla kiire kasvu probleemi aitaks lahendada see, kui erakonnad lepiksid kokku, millisel tasemel oleks mõistlik Eesti võlakoormust hoida ja kui kiiresti tuleks riigieelarve puudujääki vähendada.

Eesti Panga soovitus on näiteks lähtuda Eesti siseriiklikest eelarvereeglitest. See tähendaks eelarvepuudujäägi vähendamist 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) aastas ning aitaks pikemas perspektiivis hoida valitsussektori võlakoormuse ligikaudu 30 protsendi juures SKP-st.