Eesti riigivõlg paisus poole aastaga 1,2 miljardi euro võrra

Triin Tammert

23.09.2026, 11:11Loetud 32 korda

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2026. aasta teise kvartali lõpuks 695,8 miljonit ja võlatase 11,3 miljardit eurot. Eelarve puudujääk moodustas viimase nelja kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) 1,6% ja võlatase 26,1%.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega, sotsiaalkindlustusfondide alla aga tervisekassa ja töötukassa.

Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenusejuhi Pauline Kommeri sõnul oli 2026. aasta teise kvartali lõpuks suurim puudujääk keskvalitsusel, kus kulud ületasid tulusid 703,9 miljoni euroga. “Sotsiaalkindlustusfondid lõpetasid samuti teise kvartali 64,2 miljoni euro suuruse puudujäägiga, kuid ainsana olid poolaasta lõpuks 72,4 miljoni euroga ülejäägis kohalikud omavalitsused,“ lisas Kommer.

Selle aasta teises kvartalis kasvasid valitsemissektori tulud võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2,7% ning kulud 4,4%. Valitsemissektori kulud ületasid tulusid poolaasta lõpuks 695,8 miljoni euroga.

Enim suurenesid kulud investeeringutele

Võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga kasvasid enim ehk 23,6% kulud investeeringutele, moodustades 2026. aasta teises kvartalis 851,1 miljonit eurot. Kommer tõi välja, et kasvu taga olid nii investeeringud riigikaitsesse kui ka infrastruktuuri. Samuti suurenesid tööjõukulud, mis võrreldes eelmise aasta sama ajaga on kasvanud 8,4%. “Eelkõige on suurenemise taga riigikaitse ja sisejulgeoleku valdkonna palgakulud, seda tulenevalt riigieelarves kokkulepitule,“ selgitas Kommer.

Puudujäägi kasvu aitas pidurdada käibemaks, mille laekumist suurendasid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes nii 2025. aasta juulis tõstetud käibemaksumäär kui ka majanduse elavnemisest tingitud üldine maksubaasi kasv. Aasta varasemaga võrreldes laekus teises kvartalis käibemaksu 73,9 miljonit eurot ehk 6,9% rohkem. Samuti aeglustas puudujäägi kasvu sotsiaalmaks, mida laekus üldisest palgakasvust tingituna eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 71,7 miljonit eurot ehk 5,4% rohkem.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) moodustas 2026. aasta teise kvartali lõpuks 11,3 miljardit eurot, kasvades 2025. aasta lõpuga võrreldes 1,2 miljardit eurot ehk 12,1%. Keskvalitsuse koguvõlg kasvas võrreldes eelmise aasta lõpuga 12,5%, moodustades teise kvartali lõpuks 10,8 miljardit eurot. “Peamiselt suurendas keskvalitsuse võlga riigi pikaajaliste võlakirjade emissioon ühe miljardi euro ulatuses,“ selgitas Kommer. Pikaajaliste laenukohustuste maht on võrreldes eelmise aasta lõpuga suurenenud 6,9%, moodustades 2026. aasta teise kvartali lõpuks 2,6 miljardit eurot.

Kohalike omavalitsuste koondvõlg oli 2026. aasta teise kvartali lõpuks 1,6 miljardit eurot ja võrreldes 2025. aasta lõpuga on see kahanenud 3%. “Vähenemine tulenes peamiselt pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksetest 50,1 miljoni euro ulatuses,“ kommenteeris Kommer. Sotsiaalkindlustusfondid ehk tervisekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.

Valitsemissektori võlg suurenes aastatel 2024−2025, kuid mõõdetuna SKP-st jäi see võrreldes varem avaldatuga samale tasemele. 2025. aastal moodustas valitsemissektori võlg revideeritud andmetel 10 miljardit eurot ehk 24% SKP-st. SKP revisjoni tõttu muutus valitsemissektori võlg suhtena SKP-sse ka aastatel 2022−2023.

Valitsemissektori võlg ehk Maastrichti võlg on valitsemissektorisse kuuluvate üksuste sularaha ja hoiuste, võlaväärtpaberite ning laenude kohustused. Lihtsustatult öeldes näitab valitsemissektori võlg seda, kui palju on riik laenu võtnud ja kui suures ulatuses hoiustab ta teiste üksuste raha. Võlga arvestatakse intressikohustusteta.