Eesti suurima trükikoja käibest 65 protsenti tuleb välismaalt

Trükimasina tehnik. Foto on illustreeriv. Foto: Envato

Printalli trükikoja omanik lubab ettevõtte 55. aastapäeval, et kuigi trükiajakirjandus peab taandumislahingut, siis trükitöötus kindlasti seda ei tee ning Printall töötab veel kaua.

Eesti suurim trükikoda Printall tegutseb praegu üha rahvusvahelisemal turul ning käibest 65 protsenti saadakse välismaalt. Lisaks Eesti väljaannetele trükib ettevõte ajalehti, ajakirju, katalooge ja teisi trükiseid klientidele Skandinaavias, Hollandis, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Saksamaal. Ettevõtte 2025. aasta käive oli veidi üle 26 miljoni euro. Printalli käive on viimase kümne aasta jooksul püsinud valdavalt 21–28 miljoni euro vahel, vahendab BNS.

Viis aastat tagasi Printalli Ekspress Grupilt ära ostnud Hans H. Luik ütles, et ost oli talle meeldiv üllatus. “Ajakirjandusdiplomiga väljaandjana ei ole ma ennast kunagi töösturina ette kujutanud, kuid täna olen Printalli vaadates seda rõõmsam. Perspektiivi mõttes veel eriti rõõmus, sest kuigi trükiajakirjandus peab taandumislahingut, siis trükitööstus seda kindlasti ei tee.“

Trükitööstus ei ole ainult ajakirjandus, Luige sõnul on see materiaalne baas, mis lubab hoida masinad käimas ka paljude muude valdkondade tarbeks. “Meil on Printallis võimas Heidelberg, trükimasinate Rolls-Royce, kahekorruseline hiiglane Koenig & Bauer, aga ka kaks moodsat digitrükimasinat, mis sümboliseerivad trükitööstuse uut maailma. Me teenindame Prantsusmaa katoliiklikke väljaandjaid, Saksamaa ettevõtteid, trükime TalTechi teadustöid ning kõike muud, mida on mõistlik ja sobiv trükkida,“ loetles Hans H. Luik

Eesti turul tulevad Printalli masinatest teiste seas Eesti Ekspress ja Maaleht. Soome turule trükitakse näiteks Sanoma grupile kuuluvat ajakirja Gloria ning Rootsis tehakse koostööd Bonnieri grupiga. Suur osa Printalli toodangust läheb Skandinaaviasse, kuid olulised turud on ka Holland, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa.

Printalli tegevjuht Alo Ivask nimetas trükitööstuse arengu võtmesõnaks digitrükki. Ettevõte on investeeritud digitaalsetesse trükimasinatesse, mis võimaldavad toota senisest väiksemaid tiraaže kiiresti ja paindlikult. Samuti on tootmise juhtimises kasutusel tehisintellekt ning tootmises kasutatakse roboteid. Väiksemad tiraažid ei tähenda tegevjuhi kinnitusel taandumist, vaid vajadust oma teenust edasi arendada.

„Kui välistellija on meie juurde töö toonud, siis hindab ta meie kvaliteeti ning Eesti puhul ka korrektset ja kiiret asjaajamist. Ning kui klient on rahul, levib hea sõna ning aitab uusi kliente võita,“ rääkis Ivask. „Peame olema iga päev natuke kiiremad, paindlikumad ja efektiivsemad. Just müügi ja tootmise kiiruses, paindlikkuses ning efektiivsuses saame alati edasi areneda. Meil on väga hea seadmete baas, kogenud inimesed ja tahe areneda. See on meie vundament, millele me tulevikku ehitame.“

Printallis töötab 180 inimest ning ettevõtte pikima staažiga töötaja on seal olnud koguni 53 aastat. Alo Ivask ütles, et trükikoda on väga mitmekesine tööandja ning vaja on nii mehaanikuid, elektroonikuid ja IT-spetsialiste kui ka automatiseerimise, tootmise, müügi, turunduse ja finantside inimesi.