Eestis on endiselt pea 500 noort koolikohata

Klassiruum. Foto: Envato

Reedese seisuga oli Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kandmata 485 põhikooli lõpetanud õppimiskohustuslikku noort. Omavalitsused hakkavad nüüd nende peredega individuaalselt tegelema, et selgitada välja koolikohata jäämise põhjused ja leida sobivad lahendused, vahendas ERR.

Neljapäeval oli tähtaeg, mil kõik Eesti koolid pidid EHIS-esse kandma seal õppivate õpilaste andmed. Haridusministeeriumi teatel on tänavune koolikohata noorte arv väiksem kui mullu, mil pärast põhikooli ei jätkanud õpinguid 709 alla 18-aastast noort.

Tallinnas näitas Haridussilm reede hommikul 245 koolikohata noort, kuid tegelik arv võib haridusameti hinnangul olla väiksem, kuna koolidel on olnud õpilaste andmete EHIS-esse kandmisel tehnilisi probleeme. Haridusameti hariduskorralduse osakonna juhi Krista Keeduse sõnul on praegune olukord varasemaga võrreldes siiski võrdlemisi hea.

Tallinnas on üheks peamiseks probleemiks noorte soovitud koolikoha mitte saamine. Samuti võivad takistuseks olla põhikooli lõputulemused, eriti matemaatikaeksami tulemus, mis ei võimalda gümnaasiumisse edasi õppima minna. Paljude noorte puhul valmistab probleeme ka ebapiisav eesti keele oskus.

Koolikohata noortel on võimalik sügisel õpinguid jätkata näiteks ettevalmistavas õppes, kus Tallinnas on praeguseks kirjas umbes 200 noort. Õppesse saab liituda ka jooksvalt ning seda soovitatakse muu hulgas neile, kes soovivad põhikooli eksamit uuesti teha või vajavad eesti keeles täiendavat tuge.

Keedus soovitab noortel võimalusel mõni koolikoht vastu võtta ning vajadusel hiljem sobivamasse kooli liikuda. Samuti tasub vaadata kutsehariduse võimalusi ja kohti väljaspool Tallinna.

Tartus on õppekohata noori Haridussilma andmetel 10–11 ning ka seal on peamiseks takistuseks ebapiisav eesti keele oskus. Lisaks on noori, kes pole mõnda põhikoolijärgset eksamit sooritanud või puudus sisseastumisel varuplaan

Eesti haridussüsteemis asendus varasem koolikohustus õppimiskohustusega, mis pikendas kohustusliku haridustee 18. eluaastani. Muudatuse eesmärk on suunata põhikooli lõpetajaid edasi õppima ning viia haridusvõimalused paremini vastavusse tööturu vajadustega.