Eestlased on Euroopas rasvumise poolest esiviisikus

Foto on illustreeriv. Foto: Envato

Eestis on rasvunud 22 protsenti vähemalt 18-aastastest elanikest. Eurostati 2025. aasta andmete järgi on Euroopa Liidus keskmiselt rasvunud 16,3 protsenti täiskasvanutest. Eesti on Euroopa Liidu riikide seas rasvumise näitajalt viiendal kohal.

Euroopa Liidus keskmiselt on rasvunud 16,3 protsenti täiskasvanutest. Eestist kõrgem rasvunute osakaal on vaid Maltal, Lätis, Soomes ja Iirimaal. Kõige kõrgem näitaja on Maltal, kus rasvunud on 26,6 protsenti täiskasvanutest.

Rasvumise kõrval on Eestis levinud ka ülekaalulisus. Eurostati andmetel oli 35,4 protsenti Euroopa täiskasvanutest ülekaalulised ehk nende kehamassiindeks jäi vahemikku 25–30. Eestis tähendab see, et suur osa täiskasvanud elanikkonnast kuulub kas ülekaaluliste või rasvunute hulka.

Rasvumist määratakse kehamassiindeksi ehk KMI järgi, mis saadakse kehakaalu kilogrammides jagamisel pikkuse meetrites oleva ruuduga. Rasvumisele viitab KMI 30 või rohkem, samas kui 25–30 jääb ülekaalu vahemikku.

Eesti Tervise Arengu Instituudi varasemate andmete järgi oli üle 60 protsendi Eesti täiskasvanutest ülekaalulised ning 26 protsenti rasvunud. Liigne kehakaal ei mõjuta ainult inimeste tervist, vaid suurendab ka ühiskonna kulusid tervishoius ning võib mõjutada inimeste töövõimet ja majanduslikku heaolu.

Eesti kõrge rasvumise näitaja pole siiski uus nähtus. 2014. aasta andmete põhjal oli Eesti Euroopa Liidus rasvumise osakaalult neljandal kohal.