Eestlastel kasvab pensioni investeerimiskontodel üle 150 miljoni euro

Triin Tammert

11.09.2026, 13:26Loetud 107 korda

Eesti elanikud on kokku avanud juba 10 000 pensioni investeerimiskontot, kus kasvab enam kui 150 miljonit eurot.

Pensioni investeerimiskonto ehk PIK on osa teise samba süsteemist ja alternatiiv pensionifondidele, mis võimaldab vara kasvatada oma äranägemise järgi ning teha iseseisvalt investeerimisotsuseid, vahendab BNS.

LHV Varahalduse juhatuse esimehe Vahur Vallistu sõnul on PIK võimalik alternatiiv eeskätt teise samba investoritele, kes koguvad indeksifondides ehk peavad kõige olulisemaks madalaid tasusid. “Indeksifondi investeerimine on täielikult automatiseeritud protsess, mille ülesseadmine on lihtne. Enda teise samba kogumine indeksifondi läbi pensioni investeerimiskonto kaotab vajaduse maksta fondijuhile paari hiireklõpsu eest ja võimaldab jätta kogujale endale rohkem raha tasku,” ütles Vallistu.

Võimalus koguda enda teist sammast läbi pensioni investeerimiskonto tekkis 2021. aasta pensionireformi tulemusena. Viie aastaga on PIK kasuks otsustanud inimeste hulk pidevalt kasvanud. Vallistu sõnul on Eesti elanikud saanud ühelt poolt teadlikumaks sellest, et tegu on II samba süsteemi ühe osaga, mitte eraldiseisva investeerimistootega. Samuti on kasvanud inimeste rahatarkus ja aina rohkem on neid, kes soovivad tulevikukindluse kasvatamisel ohjad enda kätte haarata.

“Eriti näeme sellist trendi nende puhul, kes juba teist sammast mõnda indeksifondi koguvad. Kui inimese soov on investeerida passiivselt ja võimalikult soodsalt näiteks maailma aktsiaturgudele, võib PIK olla üks võimalikest lahendusest, millega lähemalt tutvuda,” märkis Vallistu.

Tänane PIK investor võtab tihti 100 protsenti aktsiariski läbi investeerimise indeksifondidesse. Vaba raha osakaal pensioni investeerimiskontodel väheneb ja investeerimisjulgus kasvab. Näiteks LHV PIK portfellides on vaba raha osakaal langenud alla 20 protsendi. See näitab, et PIK investorid suunavad kapitali enda tuleviku heaks tööle.

Vallistu hinnangul ringleb endiselt müüt, et läbi PIK lahenduse iseenda fondihaldur olemiseks peavad inimesel olema põhjalikud teadmised aktsiaturgudest ja erinevatest varaklassidest. “Tegelikult on PIK jõukohane kõigile, kellel on baasteadmised investeerimisest, iseseisvalt otsuste tegemisest ja investeerimisega seotud riskidest. Samas on võimalik investeerimisprotsess üles ehitada ka lihtsamate strateegiate abil, näiteks kasutades regulaarseid ja automatiseeritud investeeringuid indeksifondidesse,” selgitas Vallistu.

Kui taustatöö on tehtud, saab kerge vaevaga seadistada igakuised automaatsed investeeringud ja luua endale portfell, mis on väga sarnane populaarsete Eesti pensioniturul pakutavate indeksifondidega. Küll võivad kaasnevad tasud olla madalamad, kuna ära jäävad fondijuhi valitsemistasud. “Võttes arvesse, et täna kogub teist sammast läbi pensionifondide indeksifondidesse ligi 200 000 inimest, võiks PIK klientide arv tulevikus oluliselt kasvada,” arvas Vallistu.

Küll rõhutas ta, et PIK pakub võimalust lisada portfelli ka üksikaktsiaid ja muid varaklasse ning investeerimise puhul tasub enne otsuste langetamist teha igal juhul põhjalik eeltöö.

Ehkki teise samba valikut saab pidevalt muuta, on tegemist olulise finantsotsusega. Teine sammas on paljude Eesti inimeste peamine finantsvara, mistõttu on tähtis valida II sambas raha kasvatamiseks enda riskiisuga sobiv lahendus. “Pidev trendidega kaasa jooksmine ei too enamasti edu,” ütles Vallistu kokkuvõtteks.