Ettevõtjad kaotasid mullu pettustega üle 10 miljoni euro

Eesti Panga värske ülevaate järgi kaotasid ettevõtted mullu maksekorralduspettustega kelmidele üle kümne miljoni euro.

Seda on kolm korda rohkem kui aasta varem. Petturid sihivad üha enam väikeettevõtteid, püüdes tekitada võimalikult suuri ühekordseid kahjusid. Levinumad on mitmeastmelised kõnepettused ja arvepettused, mis põhinevad oskuslikul manipuleerimisel, vahendab BNS.

2025. aastal suurenes Eestis maksepettustega tekitatud kahju kokku 25,3 miljoni euroni, mida on 87,4 protsenti rohkem kui aasta varem. Pettuste koguarv kasvas ligi 14 protsenti, 34 900 juhtumini. Eelmisel aastal langes iga tuhande elaniku kohta  kaardipettuse ohvriks 20 inimest. Maksekorralduspettuste ehk peamiselt internetipangas ja mobiiliäpis algatatud pettuse ohvriks sattus viis inimest tuhandest. Kõige levinumad olid mullu kaardipettused, suurimat kahju tekitasid aga maksekorralduspettused. Kuigi ettevõtetega olid seotud vaid 15 protsenti maksekorralduspettustest, langes nende arvele üle poole ehk 54 protsenti kogukahjust. Eraisikutega oli seotud 85 protsenti maksekorralduspettustest ja 46 protsenti kogukahjust.

Sularaha väljavõtmisega seotud kaardipettuste tekitatud kahju enam kui kolmekordistus 2025. aastal, ületades e-kaubandusega tekitatud kahju. Kuigi sularaha väljavõtmisega seotud pettustest on saanud tekitatud kahju poolest suurim kaardipettuste liik, tehakse selliseid tehinguid internetipettustega võrreldes ligi viis korda vähem. Need pettused on üldjuhul seotud kaotatud või varastatud kaardi kasutamise või maksja manipuleerimisega, et panna teda sularaha välja võtma. Tüüpilistel juhtudel jätavad ohvrid petturi juhiste järgi pangakaardi koos PIN-koodidega pakiautomaati või saabub kuller inimese koju sularahale järele.

Ettevõtted kannavad pettustega üha suuremaid kahjusid

2025. aastal kasvas ettevõtete kahju aasta varasemaga võrreldes kolmelt miljonilt eurolt enam kui kümne miljoni euroni. See moodustas 54 protsenti maksekorralduspettuste kogukahjust. Petturid sihivad aina enam väikeettevõtteid ja nendega seotud inimesi (nt raamatupidajaid), püüdes tekitada võimalikult suuri ühekordseid kahjusid. Peamised skeemid on mitmeastmelised kõnepettused ja maksejuhise muutmine ehk arvepettus. Eesti Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juhi Sandra Horma sõnul on petturite eesmärk saada kontroll ohvrite pangakonto üle, esitledes end näiteks politseiniku, riigiametniku, rahvusvahelise organisatsiooni esindaja või pangatöötajana.

“Ohvriga võidakse suhelda mitmete tundide ja isegi päevade jooksul nii kõnede kui ka sotsiaalmeedia platvormide, nagu WhatsApp kaudu, et võita usaldus ja veenda teda pettuses osalema,” ütles Horma. Sageli jäetakse ohvrile mulje, et ta osaleb salajases operatsioonis, mistõttu ei lubata tal toimuvast kellelegi rääkida. Ettevaatlikud peaksid olema ka korteriühistu juhatuse liikmed, kellel on peale enda konto ligipääs korteriühistu rahale.

Keskmine kaardipettuse kahju oli 2025. aastal 195 eurot. Maksekorralduspettuse puhul ulatus eraisiku keskmine kahju 1570 euroni ja ettevõtete keskmine kahju 9270 euroni. Enamasti jääb kahju ohvri kanda, kui ta on petturite survel ise makse kinnitanud või oma andmeid jaganud. Maksekorralduspettuste puhul jäi mullu ohvri kanda 96 protsenti kahjust ja kaardipettuste puhul 84 protsenti kahjust. Ülekannetena välja petetud raha jõudis kõige sagedamini esmalt teistele Eesti kontodele ja Leedu ning Saksamaa kontodele. Kaardipettuste kahju tekkis kõige enam Eestis, Ameerika Ühendriikides ja Iirimaal.

Kaardimaksete puhul on suurimad riskid seotud sellega, et petturid manipuleerivad inimesi sularaha välja võtma või kasutavad varastatud kaardiandmeid. Ka maksekorralduspettuste puhul meelitatakse inimesi tegema ülekandeid kelmide kontodele või petetakse neilt välja PIN-koodid. Seetõttu on enamikul juhtudel ohver ise tehingu kinnitanud või teeb seda pettur, kes on saanud kontole ligipääsu.

PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juhi Jaagup Toompuu sõnul ei alga sellised skeemid kohe raha küsimisest, vaid kelmid ehitavad oma loo üles samm-sammult, et võita inimese usaldus ja panna ta lõpuks nende juhiste järgi tegutsema. “Inimesele luuakse arusaam, et tema kontod on ohus ning rahalise kahju ärahoidmiseks on vaja teha politsei ja pangaga salajast koostööd. Selleks hetkeks, kui kelm palub raha võõrale kontole kanda, PIN-koode kinnitada või sularaha kullerile anda, ei tundu kannatanule need juhised enam kahtlased, vaid vajalikud oma raha kaitsmiseks.”

Toompuu hoiatab, et kelmuse ohvriks võib sattuda igaüks ja pikalt petturiga suhelnud inimene võib hakata teda rohkem usaldama kui päriselt appi tulnud politseinikku või pangatöötajat. “Kelmid õpivad vestluse käigus inimest tundma, küsivad tema elu ja murede kohta ning kohandavad oma juttu vastavalt saadud infole. Kelmide eesmärk on kannatanule tekitada tunne, et temaga räägib keegi, kes teda mõistab ning päriselt aidata püüab. Samal ajal püütakse inimest oma lähedastest isoleerida, et tal ei tekiks võimalust abi küsida või kelmi juttu kontrollida.”