Iraani sõda on USA maksumaksjatele maksma läinud 38 miljardit dollarit

USA sõjalised operatsioonid Iraani vastu on läinud esimese viie kuuga maksma ligikaudu 38 miljardit dollarit ning konflikti jätkumisel kasvab arve iga kuu veel kahe kuni kolme miljardi dollari võrra, selgub USA Kongressi eelarveameti (CBO) värskest analüüsist.

CBO hinnangul ulatusid USA kaitseministeeriumi sõjaga seotud kulud 1. augustiks 38,1 miljardi dollarini. Arvesse on võetud muu hulgas kasutatud laskemoona ja kaotatud sõjatehnika asendamist, tavapärasest intensiivsemaid sõjalisi operatsioone ning suuremat kütusekulu.

Kõige suurema osa arvest moodustab kasutatud relvade asendamine. Sellele kulub CBO hinnangul 21,7 miljardit dollarit, millest 13,1 miljardit moodustavad raketitõrjeraketid ja 7,3 miljardit tiibraketid. Veel ligikaudu 1,2 miljardit dollarit kulub muu laskemoona taastamisele.

Lisaks hinnatakse lahingutes kaotatud varustuse maksumuseks umbes 1,9 miljardit dollarit. Suurenenud lennutegevus on läinud maksma ligikaudu 10,4 miljardit ja täiendav lennukikütus 2,7 miljardit dollarit.

Raketivarude taastamiseks võib kuluda vähemalt viis aastat

Rahalise kulu kõrval on sõda avaldanud märkimisväärset mõju USA relvavarudele.

CBO hinnangul on alates 2025. aasta juunist eri sõjalistes operatsioonides kasutatud ära umbes pool kuni kaks kolmandikku USA teatud tüüpi raketitõrjerakettide varudest. Nende hulka kuuluvad süsteemid, mida kasutatakse USA vägede ja liitlaste kaitsmiseks ballistiliste rakettide eest.

Varude taastamiseks sõjaeelsele tasemele võib kuluda vähemalt viis aastat isegi juhul, kui tootmismahtu suurendatakse.

CBO hinnangul tähendab see ühtlasi, et USA-l on praegu vähem raketitõrjevahendeid, mida oleks võimalik kasutada mõne teise suure konflikti korral. Raportis tuuakse eraldi välja võimalik konflikt Hiinaga.

Iga järgmine kuu maksab miljardeid

Sõja edasine hind sõltub suuresti lahingute intensiivsusest.

Kui sõjategevus püsib maile ja juunile sarnasel madalamal tasemel, hindab CBO täiendavaks kuluks umbes kaks miljardit dollarit kuus. Juulis nähtud intensiivsema sõjategevuse korral suureneks kuine arve ligikaudu kolme miljardi dollarini.

Veel suurema eskalatsiooni korral võivad kulud sellestki kõrgemale tõusta.

38 miljardi dollari suurune hinnang ei hõlma kõiki sõjaga kaasnevaid kulusid. Näiteks ei ole sellesse arvestatud Iraani rünnakutes kahjustada saanud USA sõjaväebaaside taastamist ega sõja tõttu kallinenud kütuse mõju teistele USA föderaalasutustele.

Konflikti mõju ulatub Pentagoni eelarvest kaugemale. Hormuzi väina kaudu liikuvate nafta- ja gaasitarnete vähenemine ning häired Punase mere laevaliikluses on aidanud energiahindu tõsta.

CBO prognoosi järgi võib sõja mõju tõttu olla USA tarbijahindade inflatsioon 2027. aasta esimeses kvartalis umbes 0,5 protsendipunkti kõrgem, kui enne konflikti prognoositi.

USA kaitseminister Pete Hegseth hindas juba juulis, et sõda oli esimese viie kuuga maksma läinud 37,5 miljardit dollarit. Pentagoni peainspektori eraldi hinnang näitas, et juuniks oli operatsioonidele kulunud 33,4 miljardit dollarit.

Trumpi administratsioon taotles juunis Kongressilt 87,6 miljardi dollari suurust täiendavat rahastust, millest 67,1 miljardit oli mõeldud kaitseministeeriumile. CBO hinnangul oli sellest otseselt Iraani konfliktiga seotud umbes 42,3 miljardit dollarit.

Esindajatekoda hääletas taas sõja lõpetamise poolt

Samal ajal kasvab Washingtonis surve sõjategevuse lõpetamiseks. USA Esindajatekoda hääletas teisipäeval juba kolmandat korda Iraani sõja lõpetamist nõudva sõjavolituste resolutsiooni poolt.

Resolutsioon läks läbi häältega 220–204. Ka varasemad katsed sõjategevust lõpetada pole siiski presidendi lauale jõudnud ning ka seekord ei tähenda Esindajatekoja otsus, et USA sõjalised operatsioonid Iraani vastu automaatselt lõppevad.

CBO ise rõhutab, et 38,1 miljardi dollari suurune hinnang pole sõja lõplik maksumus. Konflikti jätkudes kasvavad nii otsesed sõjalised kulud kui ka laiem majanduslik mõju.