Juulis laekus 1,35 miljardit eurot makse

Triin Tammert

EestiMajandus

11.09.2026, 12:10Loetud 25 korda

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel laekus juulis riigieelarvesse üle 1,35 miljardi euro makse, mida on 52,3 miljonit eurot rohkem kui aasta varem; laekumine suurenes ennekõike käibemaksu laekumise tõttu.

Käibemaksu laekus juulis üle 404 miljoni euro ehk 52 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Laekumisse panustasid enim jae- ja hulgikaubanduse ning ehituse sektorid. Käibemaksu laekumine oli tänavu juulis suurem eelmise aasta madala võrdlusbaasi tõttu. Võrdlusbaasi mõjutas asjaolu, et eelmise aasta 1. juulil jõustus käibemaksu standardmäära tõus, millele järgnenud kuul oli käibemaksu laekumine tavapärasest tagasihoidlikum, vahendab BNS.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine on viimaste kuude lõikes stabiilne. Juulis laekus seda üle 246,5 miljoni euro, mida on 24,6 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Laekumise vähenemist mõjutas maksuvaba tulu süsteemi muutus aasta alguses. Palgafond suurenes aastaga 5,8 protsenti, mis suurendas juulis sotsiaalmaksu laekumist 460 miljoni euroni ja mida laekus 26,6 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus juulis ligi 76 miljonit eurot ehk ligi 11,7 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Aastatagusest väiksem laekumine on seotud dividendide maksmisega, mida möödunud aasta juulis deklareeriti rohkem kui tänavu. Tänavu juulis deklareeriti tulumaksu dividendidelt enim elektroonilise side teenuse, programmeerimise, konsultatsioonide, andmetöötlustaristu ja muu infoalase tegevuse, aga ka hulgi- ja jaekaubanduse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektorites.

Kütuseaktsiisi laekus juulis üle 50 miljoni euro, mida on üle kahe miljoni euro rohkem kui mullu samal ajal. Juulis lubati bensiini ja diislit tarbimisse ligi 3,1 miljonit liitrit ehk 3,1 protsenti rohkem kui aasta varem. Kütuseaktsiisi laekumine on püsinud viimaste kuude jooksul stabiilselt ühtlasel tasemel.

Tubakaaktsiisi laekus juulis 24 miljonit eurot, mida oli ligi 700 000 eurot rohkem kui mullu juulis. Võrreldes eelmise aasta juuliga lubati sigarette tarbimisse ligikaudu 1 miljonit tükki rohkem, aktsiisikohustust deklareeriti sigarettidelt ligi 22 miljonit eurot. Alkoholiaktsiisi laekus juulis ligi 22,9 miljonit eurot ehk ligi 1 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi. 2025. aasta lõpus toimunud suur kange alkoholi ja õlle varumine enne aktsiisimäära tõusu mõjutab tarbimisse lubatavaid koguseid siiani – kanget alkoholi lubati juulis tarbimisse seitse protsenti vähem ja õlut 2,8 protsenti vähem kui aasta varem.

Maksuvõlg vähenes

Maksuvõlg oli 1. augusti 2026 seisuga kokku 348,1 miljonit eurot, millest 44,7 miljonit eurot on ajatatud. Maksuvõlg vähenes juulikuu jooksul 3,3 miljoni euro võrra – füüsiliste isikute maksuvõlg vähenes kuuga 2,1 miljoni euro võrra ning juriidiliste isikute maksuvõlg 1,2 miljoni euro võrra.

Maksuvõlg vähenes enim mootorsõidukimaksu (1,5 miljonit eurot), sotsiaalmaksu (ligi 709 000 eurot) ja füüsilise isiku tulumaksu (ligi 599 000 eurot) tasumise tõttu. Mootorsõidukimaksu ja füüsilise isiku tulumaksu võlg vähenesid peamiselt füüsiliste isikute seas, samas kui sotsiaalmaksu võla vähenemine oli seotud eelkõige juriidiliste isikute kohustustega. Samal ajal suurenes enim tollimaksu võlg ligi 67 900 euro võrra. Teistes maksuliikides olid muutused tagasihoidlikumad.

Üldine maksudistsipliin püsib endiselt heal tasemel – ligi 87,6 protsenti kõikidest juulikuu tähtajaga nõuetest tasuti õigeaegselt ning võrreldes juuniga maksudistsipliin paranes. Võrreldes möödunud aasta juuliga on tähtaegse tasumise osakaal siiski mõnevõrra madalam.

Peamine osa maksuvõlast koondus juulis taas hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse ning töötleva tööstuse sektoritesse. Nende sektorite maksuvõlg moodustab jätkuvalt üle poole ehk ligi 57,5 protsenti koguvõlast. Suurem osa nende sektorite maksuvõlgadest on seotud käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksudega.

Maksuvõlglasi oli juuli lõpu seisuga kokku ligi 62 300 ehk pea 16 400 vähem kui juuni lõpus. Võlglaste arvu vähenemine toimus nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute seas, kuid enim füüsilistest isikutest maksukohuslaste arvelt. Füüsilistest isikutest maksuvõlglaste arv vähenes kuuga 14 400 ning juriidilistest isikutest maksuvõlglaste arv ligi 2000 isiku võrra. Ennekõike vähenes võlglaste arv ligi 15 000 isiku mootorsõidukimaksu, ligi 2000 isiku maamaksu ning pea 1200 isiku käibemaksu kohustuste tasumise tõttu. Võlglaste arv suurenes kuu jooksul enim pea 200 isiku raskeveokimaksu tasumata jätmise tõttu.

MTA on maksumaksjatele nende maksukohustuste täitmisel ja ajatamisel nõuga abiks. Ajutiste makseraskuste korral soovitabki amet taotleda maksuvõla ajatamist e-teenuste keskkonnas e-MTA. Sellisel juhul saab kohustusi täita 2 kuni 24 kuu jooksul osade kaupa, kuid lisandub intress.