Kaitsevaldkonna panus Eesti majandusse ulatus mullu rekordiliselt ligi 600 miljonini

Kaitsevaldkonna investeeringud ja majanduskulud ulatusid eelmisel aastal pea 1,35 miljardi euroni, millest rekordiliselt ligi 600 miljonit eurot kulus kaupade ja teenuste soetamisele Eesti ettevõtetelt.

“Kaitsevaldkonna sihiks on, et iga investeering ja ost realiseeruks maksimaalse kaitsevõimena. Seejuures otsime pidevalt viise, kuidas see raha tagasi Eesti majandusse suunata. 2025. aastal jõudis kaitse-eelarvest 592 miljonit eurot tagasi Eesti majandusse, mis on enam kui 100 miljonit eurot rohkem kui aasta varem,“ ütles kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles.

Sukles lisas, et jätkub trend, kus ligi pool kaitsevaldkonna investeeringutest ja majanduskuludest jõuab tagasi Eesti majandusse. Viimase nelja aasta kaitseinvesteeringud ja majanduskulud ulatuvad 3,76 miljardi euroni, millest ligi pool (46%) ehk 1,72 miljardit eurot on jõudnud tagasi Eesti majandusse. Möödunud aastal oli see näitaja 44 protsenti ning kaupu ja teenuseid soetati rohkem kui 2600 Eesti ettevõttelt. Kaitse-eelarve raames jätkatakse ka edaspidi majanduse ja ettevõtlussektori toetamist.

Ka 2025. aastal oli suurim Eesti majandust puudutav sõjalise riigikaitse valdkond taristu ehitamine ja arendamine, kokku 119 miljoni euroga. Kõigist selle valdkonna teenusepakkujatest olid 95% Eestist.

2025. aastal valmis hulgaliselt olulisi riigikaitselisi rajatisi ja hooneid, nagu näiteks mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskus Nurmsis, kaasaegne sõja- ja meditsiini keskus Tartu Raadi kaitseväelinnakus, soomusmanöövri laskeväli keskpolügoonil ja Viru radaripost. Suurimateks ehitajateks ja projekteerijateks olid eelmisel aastal Nordecon AS, Embach Ehitus OÜ, OÜ BauEst, AS Merko Ehitus Eesti ja Nordlin Ehitus.

Ka Kaitseliit on valdavalt tellinud Eesti pakkujatelt. 2025. aastal hankis organisatsioon erinevaid kaupu, seadmeid ja teenuseid kokku ligi 19,1 miljoni euro eest, millest 98,2% läks Eesti tarnijatele. Samamoodi soetati kaitsevaldkonna toitlustusteenustest ja toidukaupadest 98% kohalikelt ettevõtetelt. Kaitseväe toidulauale jõudvast toidust moodustab Eesti tooraine 20-30%, seejuures toetutakse ligi 80 Eesti tarnijale.