Kolm juhti neljast ületab põhiteedel kiirust

Transpordiameti tellitud uuringust selgus, et suurimat lubatud sõidukiirust ületavate juhtide osakaal on eelmise aastaga võrreldes kasvanud kõigil teeliikidel; viimase aasta jooksul on liiklusohtlikku olukorda sattunud 22 protsenti kiiruseületajatest. 

Transpordiameti tellimusel läbi viidud mootorsõidukijuhtide liikluses käitumise küsitlusuuringust selgus, et kõige sagedamini ületatakse piirkiirust linnadevahelistel põhiteedel: seda teeb 74 protsenti juhtidest, sealhulgas 24 protsenti ületab piirkiirust enam kui 5 km/h. Kohalikel ja kõrvalmaanteedel ületab piirkiirust 63 protsenti juhtidest, neist 17 protsenti enam kui 5 km/h. Linnades ja asulates ületab piirkiirust 46 protsenti juhtidest, neist kuus protsenti enam kui 5 km/h, vahendab BNS.

“Suurem kiirus jätab vähem aega reageerimiseks ja muudab iga eksimuse tagajärjed raskemaks. Uuring näitab, et see risk pole teoreetiline, sest ligi 131 100 juhti sattus viimase aasta jooksul just kiiruse tõttu olukorda, kus õnnetus jäi napilt olemata,“ kommenteeris Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich.

Kiiruseületamise peamiseks põhjuseks peavad juhid 67 protsendil teiste liiklejate kiirusest tingitud kiirusevalikut, 64 protsendil möödasõidu vajadust, 48 protsendil kogemata kiiruse ületamist ja 45 protsendil soodsaid sõidutingimusi. Teiste liiklejate kiirusest tingitud kiirusevalikut ja möödasõidu vajadust nimetati eelmise aastaga võrreldes sagedamini.

Alkoholi või narkootilise aine mõju all on viimase 12 kuu jooksul sõidukit juhtinud 2,9 protsenti sõidukijuhtidest ehk ligikaudu 21 600 inimest. Neist enam kui pooled ehk 1,7 protsenti on seda teinud enam kui korra. Joobes sõidukijuhtide osakaal on veidi madalam kui aastatel 2023–2024, kuid kõrgem kui möödunud aastal. Joobes juhtidest 16 protsenti on küsitluses osalenute sõnul sattunud viimase 12 kuu jooksul liiklusohtlikku olukorda või liiklusõnnetusse.

Joobes juhiga samas sõidukis viibinute osakaal on mõnevõrra tõusnud, moodustades 4,1 protsenti vähemalt 18-aastasest elanikkonnast. Neist ligi kolmveerand on viibinud joobes juhiga sõidukis enam kui korra. Joobes inimest on takistanud või püüdnud takistada rooli minemast 38 protsenti elanikkonnast: 28 protsenti tuttavat ja 10 protsenti võõrast inimest. Valmisolek joobes juhti takistada on kasvanud, kuid tegelikult takistanute osakaal on vähenenud.

Viimase 12 kuu jooksul on väsimusseisundis sõidukit juhtinud 50% sõidukijuhtidest ehk ligikaudu 375 500 inimest. Väsimusseisundis juhtimise peamine põhjus on pikast teekonnast sõidu ajal tekkinud väsimus, nii ütles 59 protsenti. Väsimusseisundis on juhtinud sagedamini töösõite tegevad juhid.

Reguleerimata ülekäiguraja ees jalakäijale teeandmiseks peatuvate sõidukijuhtide osakaal pole aastatega oluliselt muutunud. Kui üks inimene ootab kõnniteel reguleerimata ülekäigurajal sõidutee ületamise võimalust, peatub küsitluses osalenud sõidukijuhtide sõnul kindlasti 81 protsenti ja pigem 17 protsenti juhtidest.