Kolmest Eesti õpetajast kaks mõtlevad ametist lahkumisest 

Eesti Haridustöötajate Liidu värskest küsitlusest nähtub, et 67 protsenti Eesti õpetajatest on viimase aasta jooksul kaalunud karjääripööret.

Kuigi uuring kinnitab, et õpetajad hindavad oma töö sisu kõrgelt, siis pidev ülekoormus ja madal palk suruvad neid sellest elukutsest loobuma. Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) viis läbi küsitlusuuringu 1200 Eesti õpetaja seas, et kaardistada õpetajaskonna rahulolu töötingimustega ning selgitada välja, kuidas hoida ära õpetajate üha sagenevat ametist lahkumist, vahendab BNS.

“Uuringu üks olulisem järeldus on kurb tõsiasi, et suure töökoormuse ja madala palga tõttu kaotame haridussüsteemist õpetajaid, kes tegelikult väga tahaksid seda tööd teha,“ sõnas Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri ning selgitas: “Õpetajad, sealhulgas ka need, kes on kaalunud karjääripööret, märkisid uuringus ülekaalukalt, et neid motiveerib selles ametis jätkama töö iseloom ning laste/õpilastega tegelemine, kuid mõtteid teise valdkonda siirdumisest on tekitanud just suur töökoormus ja madal töötasu.“

Tulemustest nähtub, et 75 protsenti Eesti õpetajatest on viimase aasta jooksul kogenud sagedast kurnatust või lausa läbipõlemist ning 74 protsenti vastanutest ei ole rahul oma praeguse sissetulekuga, mis ei ole proportsioonis nende koormuse ja vastutusega. Iga teine uuringus osalenud õpetaja väitis, et on võtnud endale lisaülesandeid just selleks, et teenida kõrgemat palka. 

Küsitluse tulemused toovad esile ka märkimisväärse lõhe õpetajate lepingulise koormuse ja tegeliku tööaja vahel. Seadus ütleb, et õpetaja nädalane täistööaeg peab mahtuma 35 tunni sisse, kuid EHLi uuringust nähtub, et 86 protsenti täiskoormusega töötavatest õpetajatest töötab tegelikult regulaarselt rohkem kui 35 tundi nädalas. Neist omakorda 40 protsenti vastas, et töötab iganädalaselt rohkem kui 45 tundi. 

“Pidev ülekoormus, intensiivne ja vastutusrikas amet ning 1970 euro suurune töötasu, mis on riigi keskmisest palgast üle 10 protsendi võrra madalam, ei saagi olla magistrikraadiga õpetaja jaoks kõige ahvatlevam pakkumine turul. Ometigi hea hariduskvaliteedi säilimise nimel peaksime ta just kooli tööle meelitama,“ ütles Voltri.    

Eesti Haridustöötajate Liit viis analoogse uuringu läbi ka 2022. aastal. Tol korral küsitletud õpetajatest 58% vastas, et nad on kaalunud õpetajaametist loobumist ja teisele tööle siirdumist. Värske uuringu järgi on see näitaja tänaseks tõusnud üheksa protsendipunkti võrra.  Õpetajad, kes vastasid, et kaaluvad ametist lahkumist, nimetasid ka valdkondi, kus näevad end tulevikus töötamas. Kõige rohkem toodi välja erinevaid ametikohti IT- ja finantssektoris, ettevõtlust ning eraõpetajana töötamist. 

“Selleks, et Eesti õpetajad koolidest ei lahkuks ootame valitsuselt oma lubaduste täitmist ehk loodame, et järgmisest aastast tõuseb õpetaja töötasu alammäär vähemalt võrdsele tasemel riigi keskmise palgaga. Jätkuvalt ootame ka õpetajate koormusarvestuse üle vaatamist,“ rõhutas Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri.