Kooliaasta algus toob ligi 100 liiklusjuhtumit päevas

Ülekäigurada. Foto: Envato

Viimaste aastate statistika järgi toimub septembri avanädalal Eestis üle 600 liikluskindlustuse juhtumi ehk ligi sada juhtumit päevas ning kuigi see arv ei ole viimastel aastatel kasvanud, juhtub liiklusõnnetusi endiselt liiga palju.

Septembri esimesed päevad nõuavad kõigilt liiklejatelt suuremat tähelepanelikkust. Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse esimehe Tuuli Pärensoni sõnul muudab kooliaasta algus liikluspilti üle Eesti. „Septembri esimestel päevadel on tänavatel taas palju lapsi, kes alles harjuvad oma kooliteega, samal ajal naasevad täiskasvanud puhkustelt tavapärasesse töö- ja liikumisrütmi. See tähendab rohkem liiklejaid ja rohkem olukordi, kus tuleb üksteist märgata ja teistega arvestada,“ ütles Pärenson, vahendab BNS.

Viimase nelja aasta jooksul on esimesel koolinädalal olnud liikluskindlustuse juhtumeid vahemikus 624–681, seega püsinud üsna stabiilsena. Märksa rohkem on aastati kõikunud kahjude suurus: 2022. aasta 1 miljonilt eurolt kasvas kogukahju 2024. aastaks ligi 2,5 miljoni euroni, kuid langes eelmisel aastal 1,4 miljoni euroni. 

Politsei on esimesel koolinädalal koolide ümbruses ja laste peamistel liikumisteedel taas väljas tavapärasest suuremate jõudude ja vabatahtlikega. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juhi Sirle Loigo sõnul on täiendavate jõudude väljapaneku eesmärk aidata nii lastel kui ka autojuhtidel septembri alguses muutuva liiklusrütmiga harjuda.

2025. aastal sai Eesti liikluses vigastada üle 300 lapse ja noore vanuses 0–17 aastat, sisuliselt keskmise kooli jagu lapsi. Kaks kolmandikku neist sai vigastada jalakäija, jalgratturi või kergliikurijuhina. Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevichi sõnul kujuneb lapse liiklustarkus kodu ja kooli koostöös, kuid suurem vastutus lapse ohutuse eest jääb alati täiskasvanule.

„Laps alles õpib liiklust lugema, täiskasvanu peab oskama tema eksimustega arvestada. Kooliaasta alguses tähendab see juhile eelkõige sobiva kiiruse valimist ja suuremat tähelepanu koolide, ülekäiguradade ja teiste laste liikumiskohtade läheduses. Lapsevanemal tasub aga koolitee koos lapsega läbi käia, ohukohad läbi arutada ja kinnistada lihtsat põhimõtet: peatu, vaata, veendu. Ka ülekäigurajal tuleb enne tee ületamist veenduda, et sõidukijuht on sind märganud,“ ütles Pashkevich.

Kui liiklusõnnetus siiski juhtub, saab selle lihtsalt vormistada avarii.ee keskkonnas. Selle kasutamine on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. 2022. aasta septembri avanädalal vormistati avarii.ee kaudu 134 juhtumit ehk 20 protsenti kõigist selle nädala liikluskindlustuse juhtumitest. 2023. aastal oli neid 234 ehk 33 protsenti, 2024. aastal 366 ehk 52 protsenti ning 2025. aastal juba 382 ehk 56 protsenti ehk pea kolm korda enam kui rakenduse käivitudes.

Kampaania “Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ toimub 26. augustist 27. septembrini 2026. Kuu aja jooksul jagatakse olulist infot Eestis liikluses toimuva kohta, tuuakse välja liikluskindlustuse statistikat ja suuremaid trende ning antakse praktilisi soovitusi nii liiklusõnnetuste ennetamiseks kui ka pärast juhtunut tegutsemiseks.