Michal: Rail Balticu valmimine on mõistlik edasi lükata

Triin Tammert

EestiMajandus

18.09.2026, 12:14Loetud 72 korda

Peaminister Kristen Michal andis neljapäeval valitsuse pressikonverentsil mõista, et Rail Balticu ehitusaegu lükatakse edasi.

Valitsus on ehituse edasi lükkamist juba arutanud, ainuke mis veel puudub, on ametlik otsus. Kuid sellelegi oli Michalil põhjendus: kuna tegu on rahvusvahelise projektiga, siis on vaja enne otsuse välja hõikamist rääkida ka lätlaste ja leedulastega, vahendab BNS Postimehe lugu. Michal lisas, et see on plaanis järgmisel nädalal. “Tuleval neljapäeval saan täpsemalt öelda.”

Postimees kirjutas juba juuni alguses, et ka Eesti jaoks on tõenäoliselt parem variant Rail Balticu valmimistähtaeg edasi lükata. Muuhulgas on see kasulik Eesti riigieelarvele, taustaks teadmine et Läti ei saa oma osa raudteest niikuinii õigeks ajaks valmis, mis omakorda survestab Eestit – miks me oma osa nui neljaks valmis punnitame kui Riiga rongiga ikka sõita ei saa?
 
Ametlikult kehtib endiselt tähtaeg 2030, aga Michal põhjendas täna valikut, miks oleks kasulik ehitust edasi lükata – kui teha varem, siis tuleb suhteliselt suurem osa rahast Eesti riigieelarvest, kui aga teha hiljem, saaks sama raha Euroopa Liidu järgmisest eelarve perioodist.

Suve alguses Postimehega vestelnud Rail Balticu Eesti juhataja Anvar Salomets tõstatas juba siis dilemma: kas ehitada kiiremalt ja kallimalt või aeglasemalt ja raha säästvamalt. Salomets ei öelnud tollal (vähemalt mitte avalikult), et tema soovitus oleks valida teine variant, aga läbi lillede oli aru saada, et selles suunas ta kaldub.

Eesmärk on vähendada riigieelarve defitsiiti

Riigieelarve kokku panemine, kus Reformierakond on sättinud eesmärgiks defitsiidi vähendamise, teeb Rail Balticu osas otsuse langetamise akuutsemaks.

Koalitsioonipartner Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles juba eile, et defitsiidi vähendamine tuleb taristuinvesteeringute edasi lükkamise või ära jätmise arvelt. Täna selgus, et suurim tükk sellest on just Rail Balticu ehitusgraafiku muutmine.

Vahepeal on valitsuse laule jõudnud kindlasti erinevaid analüüse ja argumente, miks ehituse edasi lükkamine on parem valik. Kõik märgid näitavad, et sisuliselt on otsus edasi lükkamise kasuks ka tehtud. Detaile muidugi ei tea. Kas käiakse välja uus tähtaeg? Või öeldakse et 2030. aastaks ehitame raudtee ainult Pärnuni?

Samuti pole teada, mis saab muudest hangetest lisaks raudtee ehitusele. Näiteks rongide ostmisest, kas ka see lükatakse edasi?

Üks on selge – rahvusvaheline Balti riike läbiv rongiliiklus 2030. aastal käima ei lähe. Kui riigisekretär Keit Kasemets reklaamis vahepeal avalikult, et on juba 2030. aastaks rongipileti ära ostnud, siis mis sellest piletist saab? “See pilet läheb muuseumisse,” ütles Michal.