Murdekeeled saavad koolis võõrkeeltega võrdsed õigused

Haridus- ja teadusministeeriumi kavandatava seadusemuudatuse järgi peab kool korraldama kohaliku keele ja kultuuri õpet, kui seda soovib vähemalt kümme õpilast, seni on sellise õppe pakkumine sõltunud kooli enda otsusest.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul tuleb kohalikele keeltele ja kultuuridele anda kindlam koht koolihariduses ning luua lastele rohkem võimalusi õppida oma kodukandi keelt ja kultuuripärandit, vahendab BNS.

“Me ei saa loota ainult sellele, et kohalik keel ja kultuur kanduvad kodudes iseenesest edasi. Ka kool peab aitama neid elus hoida. Praegu sõltub kohaliku keele õpetamine suuresti sellest, kas koolil või mõnel entusiastlikul õpetajal on selleks tahtmist ja võimalusi. Meie soov on, et kui piirkonna pered tahavad, et nende lapsed õpiksid oma kodukandi keelt ja kultuuri, oleks neil ka õigus seda koolilt oodata,” ütles Kallas.

Kavandatava muudatuse järgi saab kohalikku keelt ja kultuuri õppida kooli valikainena. Süvendatud õppeks saab kasutada ka B-võõrkeele tundide mahtu. Täpsemad tingimused kehtestatakse pärast seaduse vastuvõtmist.

Muudatus puudutab eelkõige Võru, Setu, Mulgi, Tartu, Saare, Kihnu, Muhu, Hiiu, Kodavere, Kuusalu, Lüganuse ja Jõhvi keelekuju ajaloolistel aladel asuvaid koole. Neis piirkondades on ligikaudu 155 põhiharidust andvat õppeasutust, kuid praegu õpetatakse murdekeeli vaid umbes 20 üldhariduskoolis.

Murdekeelte tuleviku pärast annab põhjust muretseda ka rahvaloendus. Statistikaameti viimase rahvaloenduse andmetel oskab mõnda eesti keele piirkondlikku erikuju 22,6 protsenti vähemalt 65-aastastest inimestest, kuid kuni 14-aastastest lastest vaid 3,1 protsenti. Kokku on murdekeelte oskajaid Eestis ligikaudu 160 000. Haridus- ja teadusministeerium saatis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu partneritele arvamuse avaldamiseks. Ministeerium on tänavu loonud ka toetusmeetme, mille abil saavad koolipidajad taotleda raha murdekeelte ja kohaliku kultuuri õpetamiseks.