Nimeseaduse eelnõu takistab kuritegeliku mineviku varjamist

Foto on illustratiivne. Foto: Envato

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saadab riigikogule vastuvõtmiseks isikunimeseaduse eelnõu. Muu hulgas vähendatakse sellega identiteedivarguse võimalusi ja piiratakse raskete kuritegude toimepanijate võimalust varjata nimevahetusega oma minevikku, edastas BNS.

Siseminister Igor Taro märkis, et raskete kuritegude toimepanijail pole peagi enam õigust lihtsale nimevahetusele loota, et näiliselt puhtalt lehelt uuesti tegutsema hakata. „Nimelt piirame uue seadusega rasketes kuritegudes süüdimõistetute õigust saada uut isikunime, sealhulgas vahetada perekonnanime ka abielu sõlmimisel või lahutamisel,“ ütles Taro.

Teatud süüteo toimepanemise eest karistatud inimene ei saa uut nime, kuni tema karistatuse andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Siia kuuluvad näiteks kehaline väärkohtlemine, kelmus, pantvangi võtmine, lapseealise seksuaalne ahvatlemine, vägistamine, narkootikumidega seotud süüteod, kuritegelikku ühendusse kuulumine ja rahapesu.

Teatud süütegude eest karistatud inimene ei saa aga nime vahetada ka siis, kui andmed on karistusregistrist kustutatud. Sellised süüteod on näiteks genotsiid, riigireetmine, mõrv, vägistamine raskendavatel asjaoludel, plahvatuse tekitamine ja inimkaubandus.

Kui seadus vastu võetakse saavad vanemad edasipidi lapse sünni registreerimisel teada, kas kas lapsele soovitud ees- ja perekonnanime kombinatsiooni kannab Eestis juba mõni teine inimene. Samuti lihtsustatakse veel mitmeid hetkel kehtivaid isikunimega seotud reegleid.

Uue seaduse eeldatav jõustumisaeg on 2028. aastal.