Pikad ravijärjekorrad suunavad inimesed erameditsiini poole

Triin Tammert

Eesti

10.09.2026, 12:37Loetud 34 korda

Pikkade ravijärjekordade tõttu on ligi pooled Eesti inimestest pöördunud erameditsiini poole või lükanud vajalikku arstiabi edasi.

Kui riiklik tervishoiusüsteem on koormatud, otsitakse üha enam tuge erameditsiinilt ja tööandjate pakutavalt tervisekindlustuselt, selgub If Kindlustuse tellitud uuringust, vahendab BNS.

Küsitluse tulemuste järgi on 45 protsenti Eesti inimestest viimase aasta jooksul kasutanud erameditsiiniteenuseid, sest avalikus süsteemis ei olnud võimalik piisavalt kiiresti arsti vastuvõtule pääseda. Samal ajal on 41 protsenti inimestest pika ooteaja tõttu arsti juurde minekut hoopis edasi lükanud, jäädes nii vajaliku abita.

If Kindlustuse isikukindlustuse riskijuhi Evelin Strikholmi sõnul ei näita see tulemus mitte niivõrd rahulolematust avaliku tervishoiuga, kuivõrd vajadust kiire lahenduse järele. “Inimese jaoks on kõige olulisem see, me ta saaks vajalikku arstiabi õigel ajal. Kui avalikus süsteemis on järjekorrad pikad, annab erameditsiin võimaluse oma tervisemurega kiiremini tegeleda,” selgitas Strikholm.

Ta lisas, et erameditsiin ja riiklik tervishoid toimivad praktikas kõrvuti hästi ning kiirem ligipääs teenustele aitab ennetada tõsisemaid tervisemuresid ja vähendada survet riiklikule süsteemile. Uuringust selgub, et inimesed ootavad tervishoiule ligipääsu parandamisel suuremat panust ka tööandjatelt. 56 protsenti Eesti elanikest leiab, et tööandja rahastatud tervisekindlustusel võiks olla suurem roll.

Üks lahendus on tööandja tervisekindlustus

“Tööandja tervisekindlustus annab inimesele täiendava võimaluse saada vajalikku abi kiiremini. See ei asenda riiklikku tervishoidu, vaid täiendab seda – ja just selline koosmõju on oluline,“ lisas Strikholm.

Tööandja tervisekindlustus ei ole enam üksikute ettevõtete hüve. Selle kasutamine on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud: kui 2022. aastal oli ravikulukindlustusega kaetud veidi üle 48 000 inimese, siis 2025. aastaks oli see number kasvanud enam kui 65 000 inimeseni. Samuti on suurenenud tööandjate hulk, kes sellist lahendust pakuvad, hõlmates nii teenindus-, tööstus- kui ka kontorisektorit.

Tööandja jaoks tähendab see võimalust panustada töötajate tervisesse konkreetsel ja mõõdetaval viisil. Kiirem ligipääs ravile aitab ennetada tervisemurede süvenemist ning vähendab riski pikemaks töölt eemalolekuks. See toetab töövõimet ja igapäevast toimimist ning on oluline osa teadlikust ettevõtte tervisekultuurist.

“Kui inimene saab tervisemurega tegeleda õigel ajal, ei kasva väikesest probleemist suur. Tööandja tervisekindlustus aitab seda võimalust luua – ja see on kasu nii töötajale, tööandjale kui ka tervishoiusüsteemile laiemalt,“ ütles Strikholm.

If Kindlustuse tellimusel viis uuringu läbi KOG Instituut 2026. aasta suvel. Küsitlus on osa regulaarsest sotsiaalmajanduslikust seirest, millega kaardistatakse Eesti, Läti ja Leedu elanike hoiakuid riskide, tervise ja töökeskkonna suhtes. Eestis osales uuringus 1006 inimest ning tulemused on elanikkonna suhtes esinduslikud.