Politsei võib hakata liiga võimsaid elektritõukerattaid konfiskeerima

Valitsuse algatatud liiklusseaduse muudatus annaks politseile õiguse võtta ära elektritõukerattaid, mis ületavad lubatud kiirust või mootori võimsust. Samuti karmistuvad alaealiste sõidureeglid ja rendiettevõtete kohustused, vahendas BNS.

Eestis tohib elektritõukeratta valmistajakiirus olla kuni 25 km/h ning mootori võimsus üldjuhul kuni üks kilovatt.

Kui tõukeratas on kiirem või võimsam, ei käsitleta seda enam kergliikurina, vaid mootorsõidukina. Sellist sõidukit ei saa aga Eestis nõuetekohaselt registreerida ning sellega ei tohi avalikus liikluses sõita.

Politsei saaks seadusemuudatuse jõustumisel nõuetele mittevastava tõukeratta teatud liiklusrikkumiste korral konfiskeerida. See ei toimuks automaatselt, vaid sõltuks konkreetsest juhtumist.

Kiiruspiiriku paigaldamisest ei pruugi samuti piisata, kui seda saab välja lülitada.

Muudatused puudutavad ka lapsi

10–15-aastastel peab edaspidi olema elektritõukerattaga sõitmiseks jalgratta juhtimisõigus ka kõnniteel, jalgrattateel ja kergliiklusteel sõites. Seni nõuti seda eelkõige sõiduteel sõites.

Alla kümneaastane laps ei tohi üldjuhul elektritõukeratast iseseisvalt juhtida. Vähemalt kaheksa-aastane laps võib seda teha täiskasvanu vahetu järelevalve all.

Reeglite karmistamise põhjuseks on lastega juhtunud õnnetuste kasv. Kui 2021. aastal sattus liiklusõnnetusse 15 kümne- kuni viieteistaastast kergliikurijuhti, siis 2025. aastal juba 80. Mullu sai kergliikuriõnnetustes vigastada 102 alaealist.

Rendiettevõtted peavad edaspidi paremini kontrollima, kes nende sõidukeid kasutavad. Enne teenuse esmakordset kasutamist tuleb tuvastada inimese isik ning kontrollida tema vanust ja vajadusel juhtimisõigust.

Pelgalt rakenduses tehtud kinnitusest, et kasutaja on täisealine, enam ei piisa. Võimalike lahendustena on välja pakutud näiteks näotuvastust, sõrmejälge või pistelist isikusamasuse kontrolli.

Kui ettevõte lubab liiga noorel või juhtimisõiguseta inimesel tõukeratast või pisimopeedi kasutada, võib juriidilist isikut karistada kuni 6400-eurose trahviga.

Kohalikud omavalitsused saaksid tulevikus teha ka kontrolltehinguid, et hinnata, kas rendiettevõtted uusi nõudeid tegelikult täidavad. Ettepanek tekitas aga ministeeriumides eriarvamusi. Justiits- ja digiministeerium ei pidanud eraldi kontrolltehingute õigust vajalikuks, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hoiatas aga, et uued nõuded võivad väikestele rendiettevõtetele tuua märkimisväärseid lisakulusid.

Muudatused peaksid jõustuma 1. märtsil 2027.