Prikk andis NATO-s selge sõnumi: kaitse peab toimima esimesest hetkest

Kristjan Prikk. Foto: Eesti Välisministeerium / Wikimedia

Eesti alaline esindaja NATO juures Kristjan Prikk andis teisipäeval NATO peasekretärile Mark Ruttele üle oma volikirja. Sellele järgnenud kohtumisel keskenduti alliansi heidutus- ja kaitsevõime tugevdamisele, Euroopa liitlaste suuremale vastutusele oma julgeoleku eest ning NATO ühtsuse hoidmisele pingelises julgeolekuolukorras, teatas BNS.

Prikk märkis, et NATO liitlased on viimastel aastatel teinud mitmeid olulisi otsuseid kollektiivkaitse tugevdamiseks. Ta tõi näiteks Haagi tippkohtumisel saavutatud kokkuleppe tõsta kaitsekulutused viie protsendini sisemajanduse koguproduktist ning Ankara tippkohtumise otsuse uuendada NATO õhu- ja raketikaitseplaani.

Priki sõnul peab kollektiivkaitse keskmes olema tugev heidutus ning võime kaitsta alliansi territooriumi juba konflikti esimestest hetkedest. Tema hinnangul peab Venemaale olema selge, et NATO-l on nii võimekus kui ka valmisolek kaitsta kõiki oma liikmesriike.

Samuti rõhutas Prikk, et Euroopa liitlased peavad võtma suurema vastutuse Euroopa julgeoleku eest, investeerima rohkem riigikaitsesse ning tagama, et suuremad kaitsekulutused tooksid kaasa ka reaalse sõjalise võimekuse kasvu.

Kohtumisel räägiti ka Ukraina toetamise jätkamisest. Prikk rõhutas, et Ukraina pikaajaline poliitiline ja sõjaline toetamine on oluline nii Venemaa agressiooni lõpetamiseks kui ka NATO enda julgeoleku tugevdamiseks.

Kristjan Prikk oli aastatel 2021–2026 Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Varem on ta töötanud välis- ja kaitseministeeriumis, olnud riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor ning aastatel 2018–2021 kaitseministeeriumi kantsler.