Rail Balticu aktiivne ehitus laienes 100 kilomeetrile

Raudtee valmimine on kavandatud aastateks 2032–2034

Kristel Uustal

EestiMajandus

22.10.2026, 17:18Loetud 65 korda

Valitsus kiitis neljapäeval heaks Rail Balticu Eesti osa 2025. aasta vahearuande, mille kohaselt ulatus aktiivne ehitustegevus mullu enam kui 100 kilomeetrile. Aasta lõpuks olid ehituslepingutega kaetud ligikaudu 202 kilomeetrit Eesti 213 kilomeetri pikkusest põhitrassist. Aruanne annab ülevaate ka projekti uuendatud ajakavast ja rahastamisest, edastas BNS.

2025. aastal jõudis Rail Balticu Eesti osa ettevalmistus- ja projekteerimisfaasist ulatuslikumasse ehitusjärku. Mais sõlmiti projekteerimis- ja ehituslepingud nii Ülemiste–Pärnu kui ka Pärnu–Läti piiri vahelise raudteelõigu rajamiseks. Lisaks taastati Pärnu maakonnaplaneeringu varem tühistatud trassilõigud.

Edusamme tehti ka raudteega seotud taristu rajamisel. Juunis võeti kasutusele Ülemiste ühisterminali esimene valminud osa, mida saavad kasutada Tartu ja Narva suuna reisijad, ning sõlmiti leping terminali järgmise etapi ehitamiseks. Septembris sõlmisid kolm Balti riiki ühise lepingu Rail Balticu elektrifitseerimise projekteerimiseks ja ehitamiseks. Samuti jätkus raudtee jaoks vajalike maade omandamine ning 2025. aasta lõpuks oli menetletud 1139 kinnisasja.

Raudtee valmimine on kavandatud aastateks 2032–2034

Rail Balticu ajakava täpsustus pärast seda, kui Eesti, Läti ja Leedu peaministrid leppisid tänavu septembris kokku eesmärgis avada põhitrass liikluseks Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi, aastate 2028–2034 jooksul. Praeguse plaani järgi peaks Tallinn–Pärnu lõik valmima 2032. aastal, Soodevahe–Muuga kaubaraudtee haru 2033. aastal ning Pärnu–Läti piiri lõik 2034. aastal.

Rail Balticu Eesti osa esimese etapi põhitrassi ehitamiseks kulub praeguse hinnangu järgi ligikaudu 3,5 miljardit eurot. Sellele lisandub umbes 550 miljonit eurot maade omandamiseks, terminalide, depoode ja peatuste rajamiseks ning regionaalrongide soetamiseks. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu toetustest, heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest ja riigieelarvest. Edasise rahastamise seisukohalt on oluline Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite kättesaadavus.

Järgnevatel aastatel on Rail Balticu peamisteks ülesanneteks põhitrassi ehitamise jätkamine, raudtee pealisehituse rajamine ning elektrifitseerimise ja liiklusjuhtimis- ja turvasüsteemide tööde elluviimine. Samuti jätkatakse terminalide ja peatuste ehitamist ning valmistutakse raudtee kasutuselevõtuks. Rahvusvahelise rongiliikluse alustamine sõltub lisaks Eesti tööde edenemisele ka Läti ja Leedu põhitrassi ning kolme riigi ühiste raudteesüsteemide valmimisest.

Valitsuse heaks kiidetud vahearuanne esitatakse Riigikogu majanduskomisjonile. Aruande esitamise kohustus tuleneb Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusest.