Riik võib pankrotihaldurite töö enda kätte võtta

Eesti kaubandus-tööstuskoda. Foto: Oop/Wikimedia

Justiits- ja digiministeeriumi kavandatavad pankrotiseaduse ja kohtutäituri seaduse muudatused vajavad Eesti kaubandus-tööstuskoja hinnangul enne elluviimist täiendavat analüüsi, teatas BNS.

Muudatuste eesmärk on tagada pankrotihaldurite järelkasv ja säilitada kohtutäituri kutseala jätkusuutlikkus. Ministeerium kaalub pankrotimenetluste korraldamise koondamist riigile, mis tähendaks seniste haldurite asemel riikliku asutuse ametnike kasutamist.

Eesti kaubandus-tööstuskoda ei ole riiklikule mudelile põhimõtteliselt vastu, kuid enne otsustamist tuleks võrrelda praeguse ja uue süsteemi tugevusi ja nõrkusi ning selgitada välja selle rahastus. Ilma põhjalikuma analüüsita toetab koda senise süsteemi jätkamist.

Kriitikat pälvib ka plaan kehtestada pankrotihaldurile õigusteaduse või majanduse magistrikraadi nõue. Koja hinnangul võib rangem haridusnõue pankrotihaldurite niigi vähest järelkasvu veelgi piirata. Juba tegutsevatele halduritele, kes uuele nõudele ei vasta, tuleks koja sõnul ette näha üleminekuperiood või erand.

Samas toetab koda pankrotihaldurite töökorralduse paindlikumaks muutmist, sealhulgas ülesannete delegeerimise ja asendamise lihtsustamist ning selgemaid reegleid teenuste sisseostmise ja abiliste kasutamise kohta.