Sajad patsiendid ootavad doonorite abi

Doonoreid napib ja järjekorrad püsivad pikad

Kristel Uustal

Eesti

10.10.2026, 14:48Loetud 74 korda

Tartu Ülikooli Kliinikumis ootab elundisiirdamist 72 inimest ning Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikus on sarvkesta siirdamise järjekorras üle saja patsiendi. Euroopa elundite, kudede ja rakkude doonorluse päeva puhul kutsuvad haiglad inimesi üles annetamisvõimaluste kohta rohkem uurima ja oma doonorlussoovist lähedastega rääkima.

Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul võib elundisiirdamist vajada igas vanuses inimene. Lastel on siirdamise sagedasem põhjus kaasasündinud arengurikked, täiskasvanutel aga kroonilised haigused, ägedad haigestumised ja mürgistused. Eestis siiratakse neeru, maksa, kopsu ja pankreast, südamesiirdamisel tehakse koostööd Soomega. Viimase viie aasta jooksul on Eesti patsientidele tehtud kokku 283 elundisiirdamist.

Palli sõnul on doonorelundeid alati vähem kui neid vajavaid inimesi. Üheks põhjuseks on inimeste vähene teadlikkus ja ekslikud eelarvamused annetamise kohta. Praeguseks on elundidoonorluse tahteavalduse täitnud üle 62 000 eestimaalase. „Seetõttu on väga oluline, et usaldusväärne info doonorluse ning selle meditsiiniliste, eetiliste ja õiguslike aspektide kohta jõuaks iga inimeseni,“ ütles Pall.

Doonorlus ei piirdu ainult elundite annetamisega. Annetatud kudedega saab taastada nägemist, ravida raskesti paranevaid haavu ja asendada kahjustunud luukudet. Ida-Tallinna keskhaigla koepank hankis eelmisel aastal 22 sarvkesta, mis kõik jõudsid kasutusse. Sarvkestakude siirdati kokku 26 patsiendile, kuid silmakliinikus ootab endiselt üle saja inimese. Praegu pärinevad koepanka jõudvad sarvkestad ajusurmas elundidoonoritelt Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tallinna lastehaiglas. ITK arendab võimalust laiendada sarvkesta annetamist ka surnud inimestele, kes ei ole elundidoonorid.

Mullu annetas ITK-s luukudet 99 elusdoonorit. Puusaliigese vahetamise käigus eemaldatud reieluupeast saab patsiendi nõusolekul valmistada luusiirikuid teiste inimeste raviks. Eelmisel aastal väljastas haigla koepank 271 luukoesiirikut, mida kasutati 155 patsiendi ravis. Lisaks annetas viis ema platsenta, millest valmistati 115 amnionimembraanisiirikut 35 patsiendi raviks. ITK emapiimapangal on aastas keskmiselt 25–30 rinnapiimadoonorit, kelle annetused on mõeldud enneaegsetele ja haigetele vastsündinutele.

ITK inimpäritolu materjalide keskuse juhataja Marge Martjaki sõnul räägitakse kudede ja rinnapiima annetamisest avalikkuses märksa vähem kui elundidoonorlusest. Sageli jääb annetus tegemata, sest inimesed ei tea sellest võimalusest või kardavad, et protsess on keeruline ja ohtlik. Martjaki sõnul on annetamine rangelt reguleeritud ning doonori ohutus alati esmatähtis. „Iga doonor on oluline, sest ühe ema annetus võib toetada teise pere kõige väiksema ja kõige haavatavama liikme elu algust,“ sõnas ta.

Elundidoonorluse tahteavalduse saab täita terviseportaalis, valides menüüst tahteavaldused, märkides oma otsuse ja kinnitades selle digiallkirjaga. Avaldust on võimalik hiljem muuta. Nii Pall kui ka Martjak rõhutavad, et oma doonorlussoovist tasub rääkida ka lähedastega. „Lähedase kaotus on alati raske ning just sellisel hetkel võib tulla kõne alla ka doonorlus ja lahkunu tahte väljaselgitamine. Seepärast on doonoripäeva üks olulisemaid üleskutseid lihtne: rääkige oma doonorlussoovist lähedastega,“ rõhutas Martjak.