Uuring: elanike arvates kahjustab mürsuskandaal Eesti mainet

Kristel Uustal

Eesti

11.09.2026, 11:22Loetud 44 korda

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud värskest küsitlusest selgub, et 66 protsenti vastajate arvates on laskemoonahangete juhtum Eesti rahvusvahelist mainet kahjustanud.  

2. septembril tuli avalikuks mürsuskandaal, mille keskmes on Ukrainale mõeldud mürskude ostmiseks tehtud ligikaudu 70 miljoni euro suurused ettemaksed India ettevõttele. Lubatud tarned jäid suures osas aga saamata. Tehinguga seotud vaidlused on kohtusse jõudnud. Samal päeval teatas reformierakondlasest kaitseminister Hanno Pevkur ametist tagasiastumisest.

Ühiskonnauuringute Instituut küsis värskes küsitluses inimestelt mitmeid küsimusi seoses mürsuskandaaliga Küsiti, mil määral on laskemoonahangete juhtum vastaja arvates kahjustanud Eesti rahvusvahelist mainet? 66 protseti vastajate arvates on see kahjustanud Eesti mainet suurel või pigem suurel määral, 23 protsendi arvates pigem vähesel määral või üldse mitte. Arvamust ei omanud 12 protsenti vastajatest.  

Eesti rahvusvaheline maine on saanud suurel või pigem suurel määral kahjustada 94 protsendi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), 80 protsendi Keskerakonna, 78 protsendi Isamaa, 49 protsendi Parempoolsete, 48 protsendi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja 31 protsendi Reformierakonna toetajate arvates.

Lisaks esitati küsimus, kas soov hankida Ukrainale kiiresti laskemoona õigustab suurema riski võtmist tarnijate valikul ja ettemakse tegemisel?“ 77 protsenti vastas „ei“ või „pigem ei“, 14 protsenti „pigem jah“ või „jah“ ning üheksa protsenti „ei oska öelda“.

Kes juhtumi eest vastutab?

Küsiti ka, millisel erakonnal lasub vastaja hinnangul põhiliselt laskemoonahangete juhtumi eest poliitiline vastutus? 60 protsenti vastajatest vastas, et „Reformierakonnal“, 12 protsenti „mitte ühelgi erakonnal“, kolm protsenti nimetas mõnda muud erakonda ning 25 protsendil puudus selles küsimuses seisukoht.

EKRE toetajatest ütles 93 protsenti, et vastutus lasub Reformierakonnal. Keskerakonna toetajatest 85 protsenti, Isamaa toetajatest 75 protsenti, Parempoolsete toetajatest 63 protsenti ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest 42 protsenti asetasid vastutuse samuti Reformierakonnale. Reformierakonna toetajatest 31 protsenti on arvamusel, et vastutus lasub Reformierakonnal. 41 protsenti vastajatest leiab, et vastutus ei lasu mitte ühelgi erakonnal.

Samuti küsiti, kas vastaja hinnangul peaks valitsus laskemoonahangetega seotud juhtumi tõttu tagasi astuma?“ 56 protsenti vastajatest ütles „jah“ või „pigem jah“, 30 protsenti „pigem ei“ või „ei“ ning 14 protsenti „ei oska öelda“.

Valitsus peaks tagasi astuma 97 protsendi EKRE toetajate, 84 protsendi Keskerakonna toetajate ning 73 protsendi Isamaa toetajate arvates. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest arvab 53 protsenti, et valitsus ei peaks tagasi astuma, Parempoolsete toetajatest arvab seda 57 protsenti ning Reformierakonna toetajatest 86 protsenti.

Norstati küsitlus viidi läbi 9. kuni 10.  septembrini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas. Küsitluses osales kokku 1002 vastajat.