Vabade ametikohtade hulk on vähenenud

Triin Tammert

08.09.2026, 11:06Loetud 40 korda

Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 8363 vaba ametikohta, mida on ligi 2000 võrra vähem kui aasta tagasi.

Teises kvartalis oli nii vabu kui ka hõivatud ametikohti kokku 590 408, mida on 0,9 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal. Vabu ametikohti oli teises kvartalis enim hariduses, kokku 1558, avalikus halduses ja riigikaitses oli vabu ametikohti 1274, hulgi- ja jaekaubanduses 1029 ning töötlevas tööstuses 968, vahendab BNS.

“Tööturu üldpilti vaadates pole hõive teises kvartalis kasvanud. Augustis avaldatud tööjõu-uuringu andmed näitasid, et töötuse määr küll langes, kuid võrreldavat hõive kasvu see kaasa ei toonud. Sama trendi näeme ka vabade ametikohtade statistikas,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumisel vabaks saav ametikoht, mille täitmiseks otsib tööandja aktiivselt uut töötajat ning mille puhul on plaanis ametikoht täita kohe või kindlaksmääratud aja jooksul. Vabade ametikohtade arv peegeldab seega otseselt tööandjate nõudlust täiendava tööjõu järele. Kui ettevõtted ei vaja täiendavat tööjõudu, ei ole ka põhjust uusi ametikohti luua või olemasolevaid kiiresti täita.

“Praegused andmed viitavad pigem olukorrale, kus ettevõtted on majandusolukorra paranemisega ettevaatlikult kohanemas. Seetõttu võib ka vabade ametikohtade arv püsida tagasihoidlik, isegi kui tööturu mõned näitajad, näiteks töötuse määr ja palgad, liiguvad positiivses suunas,” selgitas juhtivanalüütik.

Vabad ametikohad moodustasid 2026. aasta teises kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,4 protsenti, mullu samal ajal oli see 1,7 protsenti.. Vabu ametikohti on enim lisandunud haldus- ja abitegevuse valdkonda, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladele ning majutuse ja toitlustuse sektorisse. Vähem kui eelmisel aastal on vabu ametikohti aga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas ning energiasektoris.

Hõivatud ametikohti oli teises kvartalis kokku 582 045, mida on 3371 võrra vähem kui aasta tagasi, kuid 431 võrra rohkem kui selle aasta esimeses kvartalis. Enim on Eestis hõivatud ametikohti töötlevas tööstuses, kus neid oli 98 025, kaubanduses oli hõivatud töökohti 81 968 ja hariduses 62 827.

2025. aasta teise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatud ametikohtade arv enim kaubanduses – ligi 2000 võrra. Veonduses ja laonduses oli hõivatud ametikohti ligi 1100 ning energiasektoris ligi 1000 võrra vähem. “Hõivatud ametikohtade muutust energiasektoris selgitab ettevõtetes toimunud restruktureerimine, mida nägime ka keskmise brutokuupalga statistikast,“ lisas Vaikmets.

Tööle võeti teises kvartalis 51 313 inimest ehk üle 600 inimese rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööle võetud töötajaid oli enim hulgi- ja jaekaubanduses, kokku 8467 ning töötlevas tööstuses 6780. Tööandja algatusel töölt lahkunud inimesi oli 5790 ehk peaaegu sama palju kui aasta varem. See teeb 12,2 protsenti kõigist töölt lahkunutest. Kui vaadata kõiki 2026. aasta teises kvartalis töölt lahkunuid, siis neid oli enim hulgi- ja jaekaubanduses, kokku 6907, ning töötlevas tööstuses 6452.

Maakondade vaates oli vabu ametikohti selle aasta teises kvartalis enim Harjumaal, 80,2 protsenti. Ka hõivatud ametikohti oli tänavu teises kvartalis enim Harjumaal 55,2 protsendiga ja Tartumaal oli neid 10,5 protsenti. Järgnesid Pärnumaa 3,9 protsendiga ning Lääne- ja Ida-Virumaa 3,6 protsendiga.