Iraan andis vastulöögi USA rünnakule

Triin Tammert

Maailm

31.08.2026, 11:40Loetud 80 korda

Iraan ründas esmaspäeval Lähis-Idas asuvaid USA sõjalisi sihtmärke, andes vastulöögi ameeriklaste esimesele rünnakule viimase kuu aja jooksul.

Iraani revolutsioonikaardi (IRGC) teatel andsid nad pühapäevasele rünnakule vastulöögi, tabades Washingtoni liitlases Jordaanias kahte USA sõjaväe lennubaasi ballistiliste rakettidega ning tekitades “suurt kahju”, vahendab BNS.

Jordaania armee teatas, et tõi alla kaheksa raketti, kuid ei täpsustanud nende päritolu. Teheran teatas ka, et ründas USA sõjaväelasi Araabia Ühendemiraatide lennubaasis ja tulistas Hormuzi väina kohal alla USA drooni. Rünnakutelaine järgnes Ühendriikide pühapäevasele teatele, et nad olid rünnanud Iraani raketiheitjaid strateegiliselt olulisel laevateel asuval väikesaarel.

Washingtoni sõnul oli rünnakute eesmärk takistada Iraani paigaldamast väina rohkem meremiine, vaid mõni päev pärast teadet, et veetee on lõhkeainetest puhastatud. “USA väed võtsid ette piiratud täppisoperatsiooni IRGC miiniveeskamisjõudude vastu, mis kujutasid Hormuzi väinas otsest ohtu,” kirjutas USA keskväejuhatus X-is.

Revolutsioonikaardi teatel tõid USA rünnakud kaasa ohvreid ja nende järgnenud rünnak Jordaaniale oli “vastuseks USA-sionistlikule õhurünnakule”. “Me ei otsi sõda, kuid anname agressoritele otsustava vastulöögi,” ütles Iraani president Masoud Pezeshkian riigitelevisiooni vahendatud avalduses. Pezeshkian esines avaldusega enne reisi Kõrgõzstani, kus ta osaleb koos Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini ja Hiina liidri Xi Jinpingiga läänele vastukaalu pakkuva bloki tippkohtumisel.

Tulevahetus Ühendriikide ja Iraani vahel leidis aset vahetult pärast seda, kui nende sõja algusest möödus pool aastat, ning ajal, mil vaenutegevus oli vaibumas. Viimastel nädalatel on USA presidendi Donald Trumpi administratsioon eelistanud Iraani-vastastele sõjalistele rünnakutele majandussõda. Teheran on sisluliselt blokeerinud Hormuzi väina, strateegilise meretee, mida läbis viiendik maailma naftast enne, kui Ühendriigid ja Iisrael alustasid 28. veebruaril vaenutegevust rünnakutega Iraani vastu.

Vahendajate diplomaatiliste jõupingutustega on kuude kaupa püütud sõjale lõppu teha. Kuigi aprillis lepiti kokku relvarahus ja juunis allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum lõpliku rahulepingu sõlmimiseks, pole kokkuleppeni jõutud ning Washington on vahepeal kuulutanud Teherani vastu välja majandussõja.

USA mereväe vastublokaad Iraani sadamatele piirab bensiinitarneid riigi sisemaise tootmise puudujäägi ajal, samal ajal kui Ühendriigid suurendavad survet. Aprillis sõlmitud relvarahu lõpetas kõige intensiivsema lahingutegevuse, kuid juhurünnakud – peamiselt Hormuzi väina ümbruses – on vähendanud lõpliku rahulepingu väljavaateid.

Viimane USA rünnak Iraanile enne pühapäeva toimus 29. juulil vastusena katsele korraldada USA vägede vastu piirkonnas üllatusrünnak, teatas USA sõjavägi. Juuli alguses ründas CENTCOM Iraani 13 ööd järjest. Kogu sõja vältel on Iraan andnud vastulööke, rünnates USA rajatisi ja liitlasi Pärsia lahe piirkonnas, tabades sihtmärke muu hulgas Kuveidis, Omaanis, Saudi Araabias ja Araabia Ühendemiraatides. Hormuzi väina sulgemine on põhjustanud üle maailma probleeme hinnatõusude ning väetise- ja energiapuuduse näol.

Mõlema peamise toornafta tüübi hind tõusis esmaspäeval vähemalt kaks protsenti. Iraani sõda on USA avalikkuse seas sügavalt ebapopulaarne, eriti arvestades novembris toimuvaid vahevalimisi, mis võivad vabariiklaste kontrolli kongressis ümber pöörata. USA senaator Jack Reed kritiseeris reedel tehtud avalduses Trumpi sõja pärast. “Kuus kuud hiljem pole saavutatud ühtegi eesmärki,” ütles Reed, kes on senati relvajõudude komitee juhtiv demokraat. “Tõepoolest, ta on meie positsiooni Lähis-Idas ja maailmas märkimisväärselt nõrgestanud.”