NATO liitlased nurjasid Venemaa plaani lõhkuda merekaableid

Triin Tammert

Maailm

10.09.2026, 12:13Loetud 42 korda

NATO liitlased tabasid kevadel Arktika vetes Teravmägede (Svalbardi) saarestiku lähedal Vene allveelaevad, mis harjutasid salajase relva kasutamist, mis oli mõeldud kriitilise tähtsusega merekaablite rivist välja viimiseks jälgi jätmata.

Seda salajast Vene operatsiooni, mida kirjeldasid Reutersile kaks Lääne ametnikku, viis läbi Moskva süvameresõja direktoraat GUGI, kasutades süvameresõidukeid keeruka ja hävitusliku tehnoloogia kasutuselevõtu simuleerimiseks, vahendab BNS.

Suurbritannia, Norra ja Ameerika Ühendriikide ühisoperatsiooni käigus jälgiti Vene aluseid ja astuti nendega merel vastamisi, ütlesid kaks anonüümsust palunud ametnikku. Alustel takistati õppust lõpule viimast ja lõpuks lahkusid need piirkonnast.

Suurbritannia ja Norra teatasid aprillis, et on avastanud Venemaa salajase operatsiooni Arktika vetes. Kuid uue relva avastamisest, operatsiooni toimumiskohast ja USA osalusest pole varem teatatud. See kõik toimub ajal, mil Lääne luureametnike teatel hoogustab Kreml sabotaažioperatsioone Euroopas ja valmistub konfliktiks NATO-ga.

Mõned USA luureanalüütikud tunnevad üha suuremat muret, et Venemaa võib proovile panna NATO vastastikuse kaitse lepingu artikli 5, ütlesid kolm USA ametnikku. Kui see peaks juhtuma, võib merealuste kaablite hävitamine olla selle ettevõtmise kriitiline osa, märkisid nad.

Sidekaablid on üliolulised ülemaailmse internetiühenduse jaoks

Merepõhjas asuvad kaablid pole jämedamad kui aiavoolik, kuid on üliolulised ülemaailmse internetiühenduse jaoks. Nende majanduslik ja strateegiline tähtsus on muutnud need sihtmärkideks varasemates konfliktides, sealhulgas Esimeses ja Teises maailmasõjas, mil need olid hädavajalikud käskude edastamiseks telegraafi või telefoni teel.

Kaks 1400 kilomeetri pikkust merealust fiiberoptilist kaablit, mis ühendavad Teravmägede saarestikku Norra mandriosaga, asuvad kuni 2700 meetri sügavusel. Need edastavad tohutul hulgal satelliidiandmeid SvalSati maajaama kaudu, mis on maailma suurim omataoline ja kuulub NASA Near Space Networki.

Venemaa kaitseministeerium ei vastanud Reutersi palvele juhtumit kommenteerida, kuid Kreml eitab järjekindlalt sabotaažioperatsioonide läbiviimist NATO riikides või mis tahes vastasseisu kavandamist. Lääne ametnikud väidavad, et Moskva tegevus Euroopa riikide vastu on viimastel kuudel sagenenud. Venemaa seekord ei kahjustanud ühtegi kaablit ning nende õppus keskendus tehnoloogia kasutuselevõtu harjutamisele konfliktis NATO-ga, ütlesid ametnikud. Nad keeldusid täpsustamast, kuidas tehnoloogia toimib.

Atlandi ookeanini jõudmiseks peaksid Koola poolsaarel baseeruvad Venemaa tuumaallveelaevad läbima selle 400 miili (umbes 640 kilomeetri) laiuse mereala, möödudes seejärel Norrale kuuluvast eraldatud vulkaanilisest Jan Mayeni saarest. Suurbritannia teatas sel nädalal, et saatis augustis koos Norra ja USA liitlastega väed Jan Mayeni saarele, et viia läbi õppus, mille eesmärk oli demonstreerida NATO võimekust tegutseda ühiselt Arktika põhjaosas.

Merendusalase riskianalüüsi ettevõtte Windward andmetel kasvas Põhjamerel toimuv liiklus mullu aastatagusega võrreldes 52 protsenti ehk 13 079 laevani, samas kui Lõuna-Hiina mere piirkonnas suurenes vastav tegevus 88 protsenti ehk 18 401 laevani. Rahvusvahelistes vetes taristu uurimine ei ole ebaseaduslik, kuid julgeolekueksperdid peavad sellist ulatuslikku kaardistamist sabotaaži ettevalmistuseks. See tegevus ja kahtlustatav sekkumine kaablite töösse ajendasid käivitama uusi algatusi – sealhulgas NATO seiresüsteem Baltic Sentry ja Ühendkuningriigi juhitud Nordic Warden, mis koondavad merevägesid kriitilise tähtsusega taristu tõhusamaks patrullimiseks.