Põhja-Korea tuumakatsetused vallandasid ligi 1400 maavärinat

Põhja-Korea lõpetas oma tuumakatsetused 2017. aastal, kuid nende mõju maakoorele võis vallandada hiljem ligi 1400 maavärinat.

Teadlased avastasid, et riigi kirdeosas asuva Punggye-ri tuumakatsetuspaiga ümbruses on toimunud pärast viimast lõhkamist ligi 1400 maavärinat, kusjuures tegu polnud muidu seismiliselt aktiivse piirkonnaga ja seismiline aktiivsus ei vaibunud, vaid hoopis tugevnes järgnevatel aastatel, vahendab ScienceAlert.

Põhja-Korea korraldas Mount Mantapi all tunnelites aastatel 2006–2017 kuus maa-alust tuumakatsetust. Viimane, 3. septembril 2017 toimunud plahvatus oli neist ülekaalukalt võimsaim – kui Hiroshima pomm plahvatas umbes 15-kilotonnise energiaga, siis Punggye-ri viimane katsetus vabastas hinnanguliselt 100–250 kilotonni energiat, piisavalt palju, et tekitada samasugune signaal, mille tekitab 6,3-magnituudine maavärin.

Plahvatus tekitas mäe sees tohutu õõnsuse ning kõigest 8,5 minutit hiljem registreeriti magnituudiga 4,1 seismiline sündmus, mida teadlased seostavad plahvatuse tekitatud õõnsuse kokkuvarisemisega.

Kõige üllatavam oli aga see, mis juhtus hiljem. Umbes kolm nädalat pärast viimast katset hakkasid piirkonnas taas toimuma maavärinad ning nende sagedus ja tugevus suurenesid aastate jooksul.

Teadlased analüüsisid Hiina ja Lõuna-Korea seismiliste jaamade 17 aasta andmeid ning kasutasid väga väikeste maavärinate leidmiseks spetsiaalset meetodit. Kokku tuvastasid nad aastatel 2008–2025 piirkonnas 1399 maavärinat. Teadlaste hinnangul võisid plahvatused häirida maakoort, mis oli looduslike pingete tõttu juba murdumisele lähedal. Uuring avaldati ajakirjas Science.