Rafineeritud naftatoodete nappus on jõudnud kriitilisele tasemele

Tarnehäired ja valitsuste sekkumine kütusehindade reguleerimiseks põhjustavad kogu Euroopas bensiini ja diislikütuse hindade järsku kõikumist ajal, kui rafineeritud naftatoodete pakkumise nappus on jõudnud kriitilisele tasemele.

Tarnekriisid Lähis-Idas ja Venemaal ning häired rafineerimistehaste töös on viinud Euroopa kütuseturu olukorrani, kus turg on ebastabiilne ning kütusevarud on ajalooliselt madalal tasemel, vahendab BNS.

USA ja Iraani vaheline konflikt häirib jätkuvalt rafineerimistehaste tööd Pärsia lahe piirkonnas, mis on oluliselt piiranud rafineeritud naftatoodete kättesaadavust. Venemaa otsus pikendada diislikütuse ekspordikeeldu on Euroopa varustuskindlust veelgi pingestanud. Tulemuseks on rafineeritud naftatoodete pakkumise vähesus olukorras, kus rafineerimismarginaalid on ajalooliselt kõrgel tasemel.

“Ülemaailmne diislikütuse voog püsib 1,3-1,4 miljonit barrelit päevas madalamal tasemel kui aasta varem, mis on jätnud enne sügisest rafineerimistehaste hooldusperioodi Euroopale minimaalse puhvri. Lähiajal saab näha, kas ja kui laialt tehaste korraline sügisene hooldus kevadesse lükatakse, et pingelises olukorras tootmist käigus hoida,” kommenteeris Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi.

Euroopa naftatöötlemistehaste tootmisvõimsuse püsib tänavu sügisel erakordselt kõrgel tasemel. Ettevõtte TotalEnergies Euroopa tehased töötavad täisvõimsusel ning on ettevõtte tegevjuhi Patrick Pouyanne sõnul muutunud kullakaevanduseks. Kõrge kasumimarginaali tõttu lükkas ettevõte oma Põhja-Prantsusmaal asuva Gonfreville’i tehase hoolduse kevadesse.

Erimeetmed ja hinnapiirangud

Kõrgete kütusehindade reguleerimiseks on mitmed Euroopa riigid kehtestanud erimeetmeid, et piirata jaehindu ja leevendada eelarvesurvet. Saksamaa langetas 1. oktoobrist kuni aasta lõpuni maanteetranspordi kütuste energiamaksu 14,04 sendi võrra liitri kohta ning plaanib kehtestada kütuse hinnalae hiljemalt 1. jaanuariks 2027. Tšehhi langetab ajavahemikus 1.–31. oktoobrini diislikütuse aktsiisi, piirab mootorikütuse jaemüügihindu ning plaanib ajutist erakorralist maksu oma ainsale rafineerimisettevõttele Orlen Unipetrol. 

Itaalia on kehtestanud hinnapiirangud suurte jaemüüjate Eni ja IP kaudu. Eni kehtestas alates 28. septembrist 30 päevaks diislikütuse hinnaks maksimaalselt 2,19 eurot liitri kohta ja bensiini hinnaks 1,99 eurot liitri kohta. Itaalia valitsus on alates märtsist heaks kiitnud 15 eraldi abipaketti, mis on riigile maksma läinud üle 2,3 miljardi euro. Eesti naaberriikidest alandas Läti kütuseaktsiisi Euroopa Liidu lubatud madalaimale tasemele.

“Ka Eesti Transpordikütuste Ühing koostöös teiste erialaliitudega saatis eelmisel nädalal valitsusele ühispöördumise järgida Euroopa Liidu riikide praktikat ning vähendada ajutiselt kütuste maksukoormust, et leevendada energiakriisi ja hoida ära olukorda, kus kõrgest kütusehinnast saavad valusalt pihta nii majapidamised kui ka ettevõtted,” ütles Sassi.

Olulist riski mootorikütuste hinnale sisaldavad ka täiendavad pakkumispiirangud. USA president Donald Trump kaalub endiselt diislikütuse ekspordikeeldu, et alandada siseriiklikke hindu. Goldman Sachsi hinnangul tõstaks USA diislikütuse täielik ekspordikeeld Euroopa diislikütuse hindu kolme dollari võrra barreli kohta ehk veidi vähem kui 2 protsenti. Eile teatas Reuters, et Hiina on peatanud kütuseekspordi ning tühistanud ka juba varem kokkulepitud oktoobrikuised bensiini- ja lennukikütuse tarned. Olukorras võiks hinnatõusu aidata leevendada Euroopa strateegiliste varude kasutuselevõtt.

“On ootus, et 15. oktoobril kogunevad Euroopa Liidu juhid arutavad erakorraliste varude kasutamist, kuid sealjuures tuleb silmas pidada, et Euroopa bensiinivarud on võrreldes diislikütuse varudega kriitiliselt väiksed,” märkis Sassi. Euroopa Komisjon hinnangul on Amsterdam-Rotterdam-Antwerpeni piirkonna (ARA) kütusevarud alla viie aasta keskmise, kuid on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena.