Raport: USA on salajaste lepingutega deporteerinud 25 000 inimest

Triin Tammert

Maailm

21.09.2026, 12:48Loetud 102 korda

Esmaspäeval avaldatud uurimuse kohaselt on USA salajaste lepingutega deporteerinud enam kui 25 000 inimest 35 riiki, mis on nõustunud vastu võtma migrante, kel puuduvad sidemed nende riikidega.

Pärast USA presidendi Donald Trumpi ametisse naasmist 2025. aasta jaanuaris on Washington sõlminud arengumaadega lepinguid, et nood võtaksid vastu migrante, keda ei saa seaduslikult kodumaale tagasi saata, vahendab BNS.

Uurimisorganisatsiooni Forbidden Stories andmetel on Ühendriikide valitsus eraldanud 410 miljonit dollarit, mis makstakse otse vastuvõtvatele riikidele või ÜRO agentuuridele tagasisaatmise hõlbustamiseks. Forbidden Storiesi ja rahvusvaheliste ajakirjanike konsortsiumi kogutud andmete kohaselt oli 2026. aasta 31. augustiks kolmandatesse riikidesse deporteeritud juba vähemalt 25 447 inimest.

Lõviosa neist, umbes 20 000, saadeti Mehhikosse, ülejäänud aga jaotati 27 riigi vahel Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas. Veel seitsme riigiga on lepingud sõlmitud. Lepingute tingimused on erinevad, näiteks selles, milliste rahvuste esindajaid võib välja saata ja kas vastu võetakse ka kriminaalkorras karistatud isikuid.

AFP tänavune varasem uurimine näitas, et Washington kasutab Aafrika riikide survestamiseks viisakeelde ja -piiranguid, et sundida neid väljasaadetuid vastu võtma. Advokaatide sõnul heidetakse väljasaadetud “juriidilisse musta auku”, kus neid hoitakse süüdistuseta kinni riikides, millega neil puuduvad sidemed ning kus neil on vähe õigusi või pole neid üldse.

Forbidden Storiesi andmetel on USA pöördunud 54 Aafrika riigist 49 poole ettepanekuga võtta vastu kolmandatest riikidest pärit väljasaadetuid. Ühenduse kohaselt on enamiku läbirääkimiste ja maksetega tegelenud välisministeeriumi vähetuntud osakond nimega tagasirände amet (Office of Remigration), mis loodi 2025. aasta mais. Ametit juhib 41-aastane diplomaat Christian Jove Ehrhardt, kes töötas varem julgeolekuametnikuna.

Aruandes kirjeldatakse tema visiite Kameruni, mis allkirjastas detsembris USA-ga vastastikuse mõistmise memorandumi väljasaadetute vastuvõtmise kohta. Nädal hiljem allkirjastas riik ka ligi 400 miljoni dollari väärtuses viieaastase tervishoiuabiprogrammi. Järgmisel kuul teatas USA välisministeerium, et eraldab Kamerunis asuvale ÜRO pagulasametile (UNHCR) veel 30 miljonit dollarit, et “hõlbustada pagulaste vabatahtlikku tagasipöördumist ja võidelda ebaseadusliku sisserände vastu”. Esimene lennuk väljasaadetutega saabus Kameruni 14. jaanuaril.

Teised lepingud on hõlmanud otsemakseid valitsustele. Vaikse ookeani väike saareriik Palau, kus elab alla 18 000 inimese, sõlmis 2025. aasta detsembris lepingu, mille kohaselt nõustus 7,5 miljoni dollari eest vastu võtma kuni 75 kolmandate riikide kodanikku. Seni on aga lepingu alusel sinna saadetud vaid kolm inimest.

Svaasimaale on alates 2025. aasta juulist enam kui viie miljoni dollari suuruse lepingu raames saabunud 32 inimest võimalikust 160-st. Uurimine tuvastas, et riik on vastu võtnud ka kriminaalkorras karistatud väljasaadetuid.

Lepinguteks kavandatud 410 miljonist dollarist oli välisministeeriumi sisedokumentide kohaselt 81 miljonit dollarit ette nähtud lepingule alla kirjutanud valitsustele. Ülejäänud summa oli mõeldud abiorganisatsioonidele, sealhulgas üle 178 miljoni dollari ÜRO Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile (IOM) ja 123 miljonit dollarit UNHCR-ile. Agentuurid on oma osaluse eest kriitikat pälvinud, kuigi UNHCR teatas Forbidden Storiesile, et ei ole kahepoolsete lepingute osaline ja et USA rahastust kasutatakse kooskõlas agentuuri mandaadiga tugevdada varjupaigasüsteeme. IOM-i kõneisik ütles Forbidden Storiesile, et agentuuri otsused rahastuse vastuvõtmiseks põhinevad “ühel küsimusel: kas meie sekkumine parandab mõjutatud migrantide elu. Nendel juhtudel usume kindlalt, et parandab”.