Sõda pärsib Ukraina võitlust merevaigumaffiaga

Ebaseaduslik merevaigukaevandamine on rikkunud maastikku Loode-Ukrainas Rivnes, jättes okaspuumetsa sügavusse alles vaid kännud, väikesed põõsad ja soised lombid.

Maffialaadsed rühmitused on aastaid kuldset fossiilset vaiku välja uhtunud, pööramata seejuures keskkonnale vähimatki tähelepanu ja toites musta turu tööstust, mis on laastanud tuhandeid hektareid, vahendab BNS.

Merevaigust valmistatakse ehteid ja muid tooteid, mis on Hiinas väga nõutud. Ukraina alustas selle tööstusharu reguleerimist vaid mõned aastad enne Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris. Kuid teise maailmasõja järgse Euroopa suurima sõja tõttu ressursside nappuses vaevlevas riigis hoiatavad tööstusharu esindajad, et haprad edusammud tulusa sektori korrastamisel lähevad raisku.

Registreerimata ehk nn hall merevaik ujutab turgu üle, keskkonnainspektsioonid on peatatud ja ettevõtted toetuvad oma alade kaitsmiseks eraturvafirmadele, kes on relvastatud rindelt kõrvaldatud relvadega. “On palju ebaausaid ettevõtjaid, väga-väga suur protsent ebaausaid maapõue kasutajaid,” ütles AFP-le Rivnes tegutseva kaevandusettevõtte Amber Galbin grupi kaasomanik Oleh Bohelski. Tema hinnangul on umbes 60–70 protsenti kogu Ukrainas kaevandatavast merevaigust “hall”.

Ukrainal on ühed maailma suurimad merevaiguvarud

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1990. aastatel sööstsid petturitest ettevõtjad Hiina kasvava nõudluse pealt raha teenima. Kuritegelike rühmituste kontrolli all olevad suuremahulised kaevandajad laastasid maapiirkondi, uhtudes mootorpumpade abil välja tohututes kogustes merevaiku, ja said tuntuks kui “merevaigumaffia”. Nende peatamiseks oli vähe seadusi, regulatsioone või järelevalvet. See oli “tõeline kaos”, mis viis ökoloogilise “katastroofini”, ütles Rahvusvahelise Merevaiguliidu ekspert Olena Belitšenko. “Kaevandamine toimus ebaseaduslikult, keskkond kannatas ja meie ressursse rüüstati 30 aastat,” ütles Bohelski.

Kaevandusettevõtte Sonjatšne Remeslo direktor Andri Lototski räägib asjalikult, kuidas ta tööstusesse sattus. “Nagu kõik teisedki, ebaseaduslikult,” ütles ta AFP-le. “Keegi ei pööranud tähelepanu taimedele ega puudele. Kõik, mis teele ette jäi, aeti lihtsalt pikali.”

Valitsuse metsakaitseagentuuri Volodõmõretsi metskonna esindaja Ivan Švõrõd meenutas, kuidas ta saabus käputäie politseinikega ühele ebaseaduslikule kaevandamisalale, kus oli “kaevamas 2000 inimest”. “Kui viienda klassi laps ei lähe kooli ja läheb selle asemel merevaiku kaevama… kas see pole mitte häbi?”

2019. aastal võttis Ukraina vastu kauaoodatud merevaigu kaevandamist reguleeriva seaduse, mis kohustas kasutama vähem invasiivseid meetodeid ja kaevama ekskavaatoriga vastavalt heakskiidetud plaanidele. Lubasid anti välja peamiselt ebaseaduslikust kaevandamisest tugevalt kahjustatud aladele ning eraettevõtted pidid seejärel maa nõuetekohaselt korda tegema. Ametlik merevaigu kaevandamine ja eksport kasvasid pidevalt.

Ametlikult deklareeritud töötlemata merevaigu eksport kasvas 0,61 tonnilt 2020. aastal 88,83 tonnini 2025. aastal, selgub AFP saadud Ukraina tolliteenistuse andmetest. Kuid 2022. aastal Venemaa sissetungi järel kehtestatud sõjaseisukord peatas plaanilised inspektsioonid ja keskkonnaauditid, jättes regulaatoritele vähe ülevaadet kohapeal toimuvast. “Mõned maapõue kasutajad kuritarvitavad oma positsiooni ja võib-olla kaevandavad osa ebaseaduslikult,” tunnistas Ukraina Merevaigu Ettevõtjate Liidu esimees Mõkola Kotnjuk. Ta ütles, et kaevandada võivad rühmitused, kellel on load ainult katse- ja uurimistöödeks. Jultunud ebaseadusliku pumpamise juhtumid on siiski “üksikud”, ütles Lototski.

Ukraina on alates 2024. aastast algatanud 369 uurimist ebaseadusliku merevaigu kaevandamise ja omamise kohta, ütles AFP-le keskkonnakuritegude eriprokuratuuri juht Borõss Indõtšenko. Nende hulgas on 2026. aasta juunis paljastatud kaevandamisvõrgustik, mida juhtis kohalik ametnik ja keda süüdistatakse umbes kaheksa miljoni dollari suuruse keskkonnakahju tekitamises.

Intelligence Online’i raporti kohaselt toovad ettevõtted oma alade kaitsmiseks rüüstamise eest kohale eraturvafirmasid, kes on relvastatud rindelt varastatud musta turu relvadega. “Ettevõtted püstitavad aedu ja kontrollpunkte ning mõnel juhul toovad kohale turvamehi, kes võivad kuuluda organiseeritud kuritegelikku rühmitusse,” ütles prokurör Indõtšenko.

Seaduslikud tegijad kutsuvad riiki üles taastama inspektsioone ja hoidma tööstust rangema kontrolli all, öeldes, et reeglite rikkujatel on konkurentsieelis. “Kui me nüüd koos ausate maapõue kasutajate ja riigiga maha istume ja vektoreid veidi kohandame, suunda natuke muudame… siis saame loomulikult maailmas number üheks,” ütles Bohelski.