Teadlased avastasid, mida kohv tegelikult soolestiku ja ajuga teeb

Uus University College Corki teadlaste uuring viitab sellele, et kohvi mõju organismile võib ulatuda palju kaugemale ergutavast toimest.

Teadlased leidsid, et nii kofeiiniga kui ka kofeiinivaba kohv muudavad soolestiku mikrobioomi ning võivad mõjutada meeleolu, stressitaset, mälu ja tähelepanu, vahendab ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringut Science Daily.

Uuringus osales 62 inimest, kellest 31 jõid regulaarselt kolm kuni viis tassi kohvi päevas ja 31 ei olnud kohvijoojad. Regulaarsetel kohvijoojatel paluti esmalt kaheks nädalaks kohvist loobuda, mille järel uuriti nende väljaheite- ja uriiniproove ning hinnati muu hulgas meeleolu ja stressitaset. Seejärel toodi kohv nende menüüsse tagasi, kuid osalejad ei teadnud, kas nad said kofeiiniga või kofeiinivaba kohvi.

Kohvi taastoomise järel täheldati mõlemas rühmas väiksemat tajutud stressi, vähenenud depressiivsuse ja impulsiivsuse taset. Samal ajal muutus mitmete soolebakterite hulk. See toetab võimalust, et osa kohvi mõjust ajule võib toimuda nn soolestiku ja aju telje kaudu ehk seedetrakti mikroorganismide, ainevahetuse ja närvisüsteemi vahelise suhtluse kaudu.

Huvitaval kombel ilmnesid kofeiiniga ja kofeiinivaba kohvi puhul ka erinevused. Kofeiinivaba kohvi tarbinud inimestel täheldati paremaid õppimisega seotud ja mälu näitajaid, samal ajal seostus kofeiiniga kohv väiksema ärevuse ning suurema tähelepanelikkusega. Teadlaste hinnangul võivad kofeiinivaba kohvi mõju taga olla teised kohvis leiduvad ühendid, sealhulgas polüfenoolid, mis võivad suhelda soolestiku mikroobidega.

Teadlased rõhutavad siiski, et tegemist oli väikese uuringuga ning tulemused ei tõesta, et kohv otseselt parandab vaimset tervist, mälu või soolestiku seisundit. Uuring annab aga uusi vihjeid selle kohta, kuidas kohvis sisalduvad ained võivad mõjutada soolestiku mikrobioomi ja selle kaudu ka aju..